õhule saastavamalt võrreldes Hollandiga. Hollandis pole Toimunud suuri looduskatastroofe. Vesi Hollandis Taastuvad veevarud hõlmavad kogu Hollandi alast 89,7 ruutkilomeetrit. Samuti läbivad Hollandit mitu suurt jõge ja eksisteervivad ka mõningad väikesed järved. Riigi Veevarudele on palju kaasa aidanud inimese käsi. Kuna algselt olid Waddenzee ja Ijsselmeri üks suur laht, (Zuiderzee laht) siis 1932. aastal eraldati see kaheks osaks ja Ijsselmeer sai mageveeliseks veekoguks. Hollandi suurimad/kuulsamad jõed: « Rein « Maas « Schelde Kõik need kolm jõge suubuvad merre ning nende alguspunktideks asuvad teistes riikides. Jõgede Peamisteks toiteallikateks on järved ja põhjavesi. Kui oleksid suured vihmad ja eludes suur sademeterohke periood siis jõgede veetase oleks kõrgem kui tavaliselt, kuiva Kliimaga perioodi ajal aga vastupidi. Üleujutused võivad tekkida Reini , Maasi ja Schnelde suures. Seda sellepärast, et kui
Ei saa sisemaale vedada, vajalikud naftaterminaalid ümberlaadimiseks, nõuab aega, reostused kahjustavad maailmamerd 5 2. TÖÖREGIOONI LOODUSLIK-NAVIGATSIOONILINE ISELOOMUSTUS Meie esimene reis algab Primorsk sadamas lastimisega ja lõppeb Rotterdami sadamas lossimisega. Reisi pikkus on 1533 meremiili. Reis toimub mööda Soome lahe, Läänemerd, Kattegat väina, Skagerrak väina, Põhjamerd ja Ijsselmeer järvet. Talvel Primorsk sadam jäätub, jää on umbes detsebrist aprillini. Selleks, et sadamasse sellel perioodil sisse sõita peab laeval olema vastav jääklass. Joonis 1. Marsruut Port of Primorsk- Port of Rotterdam 1. Soome laht. Soome laht on laht Läänemeres. Lahe laius keskosas on kuni 130 kilomeetrit. Sügavus ületab 100 meetrit; sügavaim registreeritud koht (121 m) asub Keri saarest kagus.
annaabi.ee 
