● Venelaste püsiasustus jäi väikseks ja oli koondunud peipsi äärde. Venelaste osakaal oli suurim siis, kui sisse toodi vene sõjaväeosad (5-15% rahu ajal, 30% sõja ajal) ● Aadlikud moodustasid eesti elanikkonnast 0.5 - 1% Talurahva olukord 18. saj. ● 17. sajandi alguses oli talurahva olukord halb. Taaskehtestati sunnismaisus ja pärisorjus. ● 17. sajandi lõpul hakkas talurahva olukord paranema. Loodi L iivimaa majandusreglement (...), fiksteeriti koormised. See toimus vaid riigimõisates tho. ● 18. sajandil olukord taas halvenes. Restitutsioon (eelnevad riigitalupojad kaotasid oma õigused ja olid taas täielikult mõisniku võimu all). Kaubandus ja tööndus 18. saj ● Sisekaubanduses said erievalt 17. sajandist 18. saj ka venelased kaubelda. Venelased pakkusid kaupa odavamalt. ● 17. saj kehtestatud kaupmeeste piirangud 18. saj kaotati. ● 18
Kauneimad vitraazaknad olid Chartres'i katedraalis ning Pariisis kuninglikus kabelis Sainte Chapelle'is. Hoopis teistsugune oli kunstielu Itaalias. Osalt Bütsantsi mõjul olid Itaalias au sees seinamaal ja tahvelmaal. Põhja pool Alpe arenes edasi miniatuurmaalikunst. § 33. Keskaegne sakraalarhitektuur Eestis. Keskajal oli Eesti jagatud mitme poliitilise ju vahel, üle 200 aasta jagasid Eestit iivimaa Ordu, Tartu piiskop ja SaareLääne piiskop. Eesti keskaegses sakraalarhitektuuris võib eristada nelja piirkonda. LääneEesti ja Saaremaa olid muinasaja lõpul suhteliselt tihedasti asustatud. Valjala kirikut hakati ehitama kohe, kui saarlased olid alistunud vallutajatele. Samasugused 3 või 2 võlvikuga pikihoone ning sellest pisut kitsama ja madalama kooriruumiga ja enamasti kindlusliku iseloomuga ühelöövilised kirikud kerkisid 13.saj lõpul.
annaabi.ee 
