(2,3) Nendel aastatel rahvaarv vähenes. Selle põhjuseks olid surmad, väljaränded ning vähene sündimus. Seda võib lugeda madala haridustaseme, suure töötuse ja majanduskriisi tagajärjeks. Ebastabiilne sõjajärgne elu ei soosi rahvaarvu tõusu. 1900. aastal oli rahvaarv ligikaudu 958 000 ning aastal 1920 ligikaudu 1 059 000. Seega rahvaarv kasvas 20 aastaga umbes 11%. Aastal 1919 oli Eesti rahvaarv 1 069 344(joonis 2) Sealhulgas sünde 18 456 ning surmasid 28 800, mis teeb aasta iiveks -10 344(joonis 1). 1920 aastal oli iive -1738, mis on 1919 aastaga võrreldes ligi kuus korda väiksem(joonis 1). 2. Veebruar aastal 1920 sõlmiti Tartu rahuleping. Aastal 1923 – 1933 oli suur ülemaailmne majanduskriis. 1939. aasta 1. septembril algas II maailmasõda Saksamaa pealetungiga Poola. 1940. aastal 21. juunil tungis Vene sõjavägi Eestisse. Sellele järgnes 1941. aastal juuni küüditamine kus ligi 50 000 meest mobiliseeriti punaarmeesse. (2,3) 1944
tööd ning maapiirkondades on ka rohkem kõrgendikke, kui nendes piirkondades, kus on linnad. 3. Soolis-vanuseline koosseis 2013. aasta seisuga on loomulik iive positiivne, keskmine eluiga nii meestel, kui ka naistel on üle 70-ne. Ja Uruguay läheb üle kaasaegsele rahvastiku tüübile. Ning 2025.aastast hakkab rahvaarv tasapisi langema 3.1. Sündimuse ja suremuse näitajad, loomulik iive 2013. aasta seisuga on sündimus 1000 elaniku kohta 44 ja surmi 32. Loomulikuks iiveks on 3,6 %. Kuna loomulik iive on positiivne siis rahvaarv kasvab ka jätkuvalt. 3.2. Keskmine eluiga ja selle muutumise põhjused Keskmine eluiga meestel on 73,5 ja naistel 79,9. Keskmine eluiga tõuseb siis, kui meditsiin paraneb ning on kergemini kättesaadav. 3.3. Rahvastikupüramiidide analüüs http://www.census.gov/population/international/data/idb/populationPyramid.Region.php?2011|UY| 135462.00|Uruguay%20-%202011 http://www.census
koguaeg vaikselt kasvab, 0.73% aastas (2017 aasta seisuga), sest alles 2010 aastal oli riik maailmas seitsmendal kohal, rahvaarvuks 190 010 647 inimest ehk riigi rahvaarv on muutunud 11 aastaga 20 miljoni võrra, mis on päris suur kasv, kuid iga aastaga kahaneb sündinute arv ning tulevikus võib oodata rahvaarvu vähenemist. 1.2 Loomulik iive Brasiilias sünnib aastas 14,1 inimest 1000 inimese kohta. Seevastu sureb seal aastas 9,7 inimest 1000 inimese kohta. Kuna Loomulikuks iiveks on 4.4‰, millest saab järeldada et iive on positiivne ning sündimuste arv on suurem. Brasiilia rändesaldoks on -0.1% 1000 inimese kohta (2017 aasta seisuga) seega on riigis pigem väljaränne, kuid see arv on nii väike et ei mängi olulist rolli rahvaarvu muutsutele tulevikus ja ka praegu. Võrreldes Eesti ja Saksamaaga on Brasiilia nende kahevahel, kuna Eestis on väljaränne suurem, koguni -3.5% ning Saksamaal toimub jällegi sisseränne, 1.5% (CIA 2017 andmete järgi). Imikusuremus
annaabi.ee 
