Tähenduslik on Saarma intuitiivse ürgrahvuslikkuse vastumängimine Moskvas õppinud Voore iroonilisele üleolekule eesti vaimust ja pärimusest. Retseptsioonis tekitas arusaamatusi negatiivse tegelase arutluste esitamine minavormis, mis kehtivate konventsioonide kohaselt pidanuks olema reserveeritud empaatilist vastuvõttu eeldavale tegelasele. Stalinismi mehhaanikaga tegeleb Vetemaa lühiromaanis ,,Pillimees". Minajutustajaks on andekas, kuid allakäinud luuletaja Ruuben Iilime, kes mööda õhtuse Tallinna tänavaid, kohvikuid ja restorane hulkudes meenutab stalinismi valitsemisajal toimunud sündmusi. Tuttavad köhad kutsuvad välja mineviku kummitusi. Iilime elab uuesti ja uuesti läbi oma õpetaja pooltahtmatu reetmise lugu, ta sisemonoloog on piinav, mitte kuhugi väljajõudev kõikumine enesesüüdistamise ja õigustamise vahel. Sügisvihmane õhtu loob
Vetemaa proosaloomingus on olulisel kohal viiest lühiromaanist koosnev tsükkel: ,,Monument" (1965), ,,Pillimees" (1967), ,,Väike reekviem suupillile" (1968), ,,Munad hiina moodi" (1969), ,,Kalevipoja mälestused" (1971); need on koondatud "Väikesesse romaaniraamatusse" (I 1968, II 1972). Kuues, tsensuuritõkete taha jäänud romaan - ,,Tulnuk" (kirjutatud 1971/1972) ilmus 1987. Lühiromaanis ,,Pillimees" on minajutustajaks andekas, kuid allakäinud luuletaja Ruuben Iilime, kes mööda õhtuse Tallinna tänavaid, kohvikuid ja restorane hulkudes meenutab stalinismisajal toimunud sündmusi. Rahutult ringirändav jutustaja on kinni oma minevikus, kuhu kõik ta mõtted-mälestused on fikseeritud. Tähendusrikas on kodu puudumine. Iilime ei jõuagi oma eksirännakuilt koju, nagu jääb saavutamata ka hingerahu. Päevikromaani ,,Munad hiina moodi" minategelane Jaan viibib maailmast eraldatuna vähihaiglas. Ta läheb mõtetes