on iildreegliks.et risti selleioonega.mida mitddam66deti. Maja puhul margitaksepikkusja laius,ehitisetiiiip, m6neljuhul aadress.Veel miirgitaksekillvikute piirid, mis sealkasvab.Mitgitakse pdhjalouna suund.Abrissi voib koostadakas iihe mdddistuskiiljekohta eraldi vdi mitme ktilje kohta iihiselt, Viis sobibkasutadaolukonas,kus kaugusmS6disluskiiljestobjektini ei iileta mleti pikkust, s.o 30-50m ja L-uson palju detaile(nt kvartalisisenem66distamine). Polaarviis Md6distuskliiguiiks kiilg ja temaalguspunkt.Kiilg vdetaksepolaarteljeks.Teodoliidi abil m66detaksehorisontaalnurkm6ddistuskiigukiilje suunaspunltile viiva suunanija kaugusseisupunktistmdddistatavapunktini. Sedatehaksent ruletiga,ldnapdval laserkaugusmddturiga, Kaasajalon seeviis peaaeguainuvaldav,sest kaugusisaabm66tavziga tepseltja v?igakaugele. Ldigeteviis
irgnevate l2ibimSdtudega sdelakomplekti: 1,0; 2,0;4,0;5,6; 8,0; ll,2; 16;22,4 ja 31,5 mm. Katsetatava proovi kogus peab olema seda suurem, midajtimedam on killustik. Killustik, mille tera iilemine m66de on 4; 8; 16; 31,5 ja enam mm (antud katses 4,8, 16 mm), peab proovi vZihim mass olema vastavalt 0,2; 0,6; 2,6; l0 ja 40 kg (antud katses 0,2; 0,6; 2,6 kg). Tera iilemine m55de D miiiiratakse s6elanaliiiisi tulemuste p6hjal. Tera tilemiseks m66duks D loetakse sdela ava, mille kogujiiiik ei iileta 5% kogu proovist. Tera alumine m66de d miidratakse s6ela avaga, mida lZibib viihem kui 5% kogu proovist. Proovi s6elumine toimub osade kaupa nii, et killustikukihi paksus s6elal ei iiletaks tera iilemist m56tu. Jiiegid sdeltelt kaalutakse ning arvutatakse osajZiZigid ja kogujaAgid protsentides. S6elumise vdib lugeda lSppenuks, kui s6elale j[?inud materjali kogus iiheminutilise sdelumisega ei muutu enam kui 1,0olo. a) Osajii2ik q o/o-des sdelal i :
Killustiku tiihiktikkuse anutamisetulemusdon toodudpuoktis 5.3. 4.4Terastikulisekoostisemaeramine Killustiku terastikukoostisemii?immiseks jergnevateBbim66tudega kasutatakse s6elakomplekti: 1,0;2,0;4,0;5,6;8,0; 112:,16;221ja3l,5w. Katstatavaproovi koguspeabolemasedasuurem,midajamedamon killustik. Teraiilemine m66deD miirarakse s6elanalii0sihtlemustepihjal. TeIa lilemiseks md6duksD loetakses6elaav4 mille kogujdik ei iileta 5olokogu proovist. Teraalwnine m6dded miiiirataksesdelaavaga,mith Hbib viihem kui 50lokogu proovist. Killustiku sobiqrst beiooni fiiitemare{aliks kontrollitaksen6ue1epdhjal, mis on toodud lisasI, tablisl. Poovi s6eluminetoimub osadekaupanii, et killustikukihi paksuss6e1a1 ei iiletaks tera iilemist m66tu.Jeiegidsdelteltkaalutaksening arvutatakseosajaligidja kogujdltgid protsentides: a) osajaakai %o-des s6ela1i, s.o soelalei jiilinud killustiku massija analiiiisiksv6etud