Iga selle piirkonna poolusest +/-2 /T võrra imaginaartelje suunas nihutatud punkt tähendab neid s-tasandi punkte, millele vastab sama z-tasandi punkt. Ja seega identne diskreetse siirdeprotsessi komponent. Suuremale imaginaarosale vastab PS kiirem võnkuv protsess, kusjuures diskreet tekib 2 või enamgi perioodi tagant. Kõigile komplekssetele s-tasandi poolustele vastavad komplekssed z- tasandi poolused. Võimalik on hinnata ka diskreetimistaktide hulka iihes vonkeperioodis. Vonkumiste suhteliselt aeglase sumbuvuse korral saab vonkumisperioodi Tp maarata seosega Tp = Samas on valemi 2.1.3 taktikestus valjendatav Nyquisti rajade piires valemiga T = Nii saab kokku valemi Järelikult on z-pooluste. Mis omavad väikest faasinurka , ka taktiintervall palju väiksem võnkeperioodist, seega ühte võnkeperioodi mahub palju taktiintervalle. Mida suuremaks kasvab faasinurk, seda hõredamalt paiknevad diskreedid võnkeperioodi piires
rajadeks. Iga selle piirkonna poolusest +/-2 Π /T võrra imaginaartelje suunas nihutatud punkt tähendab neid s-tasandi punkte, millele vastab sama z-tasandi punkt. Ja seega identne diskreetse siirdeprotsessi komponent. Suuremale imaginaarosale vastab PS kiirem võnkuv protsess, kusjuures diskreet tekib 2 või enamgi perioodi tagant. Kõigile komplekssetele s- tasandi poolustele vastavad komplekssed tasandi poolused. Võimalik on hinnata ka diskreetimistaktide hulka iihes vonkeperioodis. Vonkumiste suhteliselt aeglase sumbuvuse korral saab vonkumisperioodi Tp maarata seosega Tp = Samas on valemi 2.1.3 taktikestus valjendatav Nyquisti rajade piires valemiga T = Nii saab kokku valemi Järelikult on z- pooluste. Mis omavad väikest faasinurka ψ, ka taktiintervall palju väiksem võnkeperioodist, seega ühte võnkeperioodi mahub palju taktiintervalle. Mida suuremaks kasvab faasinurk, seda hõredamalt paiknevad diskreedid võnkeperioodi piires
ses ahelas on selle vastas alati T ning G vastas C. Seejuures moodustub A ja T vahele kaks ning b) -A-T-C_C-T-G_G-T-T_T_A-T_G -C - G ja C vahele kolm vesiniksidet (joon.2.23.). -T-A_G-G-A_C-C-A_A-A-T-A-C - G - |Arelikult, teades nukleotiidide jzirjestust DNA k iihes ahelas, on meil rihtlasi teada ka teise ahela Sarnaselt valkudega on ka DNA molekulil teist ja kol- monomeeride jiirjestus. mandat jdrku struktuur. Vesiniksidemetega Uhendatud m Nukleotiidide jiirjestust molekulis nimeta- kaheahelaline DNA keerdub kruvikujuliselt biheelik: rhhmd sisse (oon. 2.24 ). See ongi DNA teistlarnu-struttuf?-
annaabi.ee 
