1 22 / Kinnisem6ddistuskaiqu arvutamne Rajata.kse tavaliselttimbermoodistatava maa-ala.Ki tegemistkatastriiiksusega, siis vdimalikult mdddakalastri piiripunkte. Tnp tuleb kinnine ktiik sidudariikliku geodeetilisep6hiv6rguga.Selleksmjatakse tavaliselteraldi sidumiskiiik.Ka sidumiskiiikutahetakseenamastikinnisena,milles iiheks kiiljeks riikliku geodetilisetihendusv6rguotspunktid. -+ Kui tegelik sulgemisvigaiiletab lubatudpiiri, siis ei tohi anutusi enne,kui viga kdrvaldatud,arwtusi j atkata. -+ J?lrymiseks tasandataksehorisontaalnugad.Selleksamrtataksenurkadelev6rdsed t^ parandid:p, - --j.l:. Parmdit?ipsus rurleb 0mardada samasse kui toimusntrrga riipsusklassi. m66tmne.
Molekulaarbioloogia all tsritogeneetikaga. Viimane r-rr-rrib p.irilikkust saame eristada veel mitmeid kitsamaid teadus- rakulisel tasemel. Tdnapder-a rakubloloogia on harusid. Nziiteks peirilikkuse molekulaarseid aga tihedalt lzibi p6imunud n-rolekulaarbioloo- mehhanisme uurib molekulaargeneetika. giliste tr rrrimismeetod itega. Missugused organiseerituse tasemed Miks peetakse rakku iiheks peamiseks elu jdrgnevad rakulisele? organiseerituse tasemeks? Raku sisemusest leiame mitmeid organelle. Hulkraksetes organismides on rakud enamasti dife- Need on rakustruktuurid, millel on kindel ehi- rentseerunud: nende ehitus on kooskdlas vastavate tus ja talitlus. SeetSttu eristatakse vahel ka elu kudede ja organite talitlusega Sarnase ehituse ja
mison paralleelne po6rlemistelgede tasandiga. 5.11 Teist jiirku pindade l6ikumise juhtumid Allpool vaatleme ainult praktikas enam- esinevaid teist iiirku pindade l6ikumise erijuhtumeid. 30 xui kahel teist jdirku pinnat on uhine Joon.519 s0mmetriatasand,siis nende pindade l6ikejoone summeetriliste poolte rist- projektsioonidsummeetriatasandil lange- Mittelaotuvaid pindu pole v6imaliktasandiks vad kokku iiheks ja samaks teist jdrku koolutadaja nende tinqlaqtusedsaadakse jooneks. laotuvate pindade osadest koostatud ldhis- mudelitelaotusena. Praktiliselt tuletatakse aga ka laotuvate Lauses toodud seaduspiirasuse illustree- pindadelaotusi ldhismudelite jdrgi. Selleks rimisekssobivadjoonistel5.16ja 5.18esitatud asendatakse antud k6verpind niisuguse niited
1Pt I N - Paindetuge.ns an utataksevale!'is/..Re = k --:::-, kusRr- paindetugel'u" l_., ),, purustavj6ud ftgfl,I tugedevahelinekaugus[cm], b - proovikehalaius [cm], h - proovikehak6rgus [cm], k - trleminekukoefitsent Pealepaindetugevusmii:iramiston katsetamiseks kuus prcoYikeha.Neist kolm asetatakse kuivatuskappiveel iiheks niidalaks. Proovikehadasetataksesurvetugevuse maemmiskskalgpindadgaspetsiaalsete terasest standardplaatide vahete.Katsetaminetoimub hiidraulilisepressiga.Nedalastekatsekehade survetugevuse maiiramisekson pressiskaala5 tonni, kaheniidalaste puhul 10 tonni. p l M l Survetugewsarvutataksevalemist 4 = f, -, kus Rs- survetugel'ut , O-
annaabi.ee 
