1.tund MAAILMAKIRJANDUSE MÕISTE Kõige iidsemate kirjanduste ajalugu ulatub 3-4 aastatuhandeni eKr ( asüüria-babüloonia, vanaegiptuse kirjandus, india). Neist aegadest on säilinud papüürusi, kiilkirja tahvleid. Kuni 18. saj lõpuni võib rääkida rahvuskirjanduste summast, kirjanduslikud sidemed rahvuste vahel olid juhuslikku laadi. Maailmakirjanduse mõiste võttis kasutusele Goethe. Seda mõistet saab tõlgendada 3 tasandilt: 1. kvantitatiivne siia kuulub terve maailma kirjasõna tekkeaegadest tänapäevani
1.tund – MAAILMAKIRJANDUSE MÕISTE Kõige iidsemate kirjanduste ajalugu ulatub 3-4 aastatuhandeni eKr ( asüüria-babüloonia, vanaegiptuse kirjandus, india). Neist aegadest on säilinud papüürusi, kiilkirja tahvleid. Kuni 18. saj lõpuni võib rääkida rahvuskirjanduste summast, kirjanduslikud sidemed rahvuste vahel olid juhuslikku laadi. Maailmakirjanduse mõiste võttis kasutusele Goethe. Seda mõistet saab tõlgendada 3 tasandilt: 1. kvantitatiivne – siia kuulub terve maailma kirjasõna tekkeaegadest tänapäevani
Kuid munk oli sõrmuse neelanud ning Ints mitte tahtes oma uhket nahka määrida kamandas ühe vaskussi seda otsime munga kõhus, Leemet lõikas siis sisikonna mungal lahti seal kus vaskuss oli sõrmuse leidnud ning järgnised veel mitmed korrad kus sõrmust käidi proovimas Põhja Konna otsingutel, kuid iga kord asjatult. Rännakutel aga sattuti tihti (omaliigi viimased) inimahvide Pirre ja Räägu juurde kes elasid veel iidsemate kommete järgi kui inimesed metsas ja lommulikult külas. Nende juures sai alati öömaja ja süüa kuna nad lahkesti kõrvetasid sulle sööki, sest ise nad ju sõid liha toorelt ning nad olid tuntud tegelased metsas. Inimahvidele meeldisid ka hirmsasti igasusgused mutukad ja putukad ja nende lemmikud oli täid, nad olid lausa ühe täi suutnud kasvatada kitse suuruse täi. Kui inimahvid palusid Leemetil, Intsul ja
annaabi.ee 
