1940a märtsini) on radikaalide ja parempoolsete valitsus, peaminister on radikaal. Permanentse majanduskriisi ületamiseks uus valitsus viis läbi seadused, mis tühistasid muuhulgas 40h töönädala (november 1938), taaskehtestati 48h töönädal. Valitsuspoliitikas toimus Rahvarinde eluideaalidest loobumine. Vasakpoole opositsioon pole sellega rahul: üldstreik (1938). Prantsusmaa selle tulemusel on sõja eelõhtul sisepoliitiliselt lõhenenud. Daladier'i valitsus pööras tähelepanu iibeprobleemidele: uus perekonnaseadus (1939 suvel), mh peretoetused ja soodustused (sündivuse tõstmise eesmärgil). Kokkuvõte: Prantsusmaa sisepoliitilist kriisi (vasak. / paremp.) ja majandusprobleeme ei suudetud lahendada 1930'telaastatel. Prantsusmaa kultuurielu ja vaimne õhkkond 1930'tel: - Kirjandus: majanduslike ja välispoliitiliste kriiside ja Rahvarinde kaotuse mõjul levisid pessimism ja nihilism. Jean-Paul Sartre ,,Iiveldus" (1938): hirm
Teoses selguvad probleemid on aktuaalsed ka tänapäeval. Metsa võib teatud mõttes võrrelda Eesti riigi või ühiskonnaga. Iive väheneb, inimesed kolivad välismaale (teoses küla), Eesti (mets) jookseb tühjaks. On marurahvuslasi (Tambet, Ülgas), kes enda jonnakusega siinset elukeskkonda noorsoole veelgi vähematraktiivsemaks muudavad. Samas on ka inimesi, kes on sündinud lihtsalt õnnetusse ajajärku (Leemeti pere). Lisaks iibeprobleemidele saab paralleeli tuua ka üldise kultuurkihi muutumise, vähenemisega. Kristlusele sarnaselt sööb meie kultuurkihti hetkel popkultuur, keskendudes kommertsile, jättes tähelepanuta traditsioonid ja nende edasi andmise. Nii elame tõenäoliselt meiegi tulevikus lihtsas külakultuuris, samas kui kultuuriliselt rikas ,,metsa" kombestik on välja surnud. Kolmandaks võib välja tuua juba eelnevalt nimetatud religiooni probleemi. Vaadates maailmas
annaabi.ee 
