Teised kaks rahvusvahelist lennuvälja Kreetal asuvad Herakleionis ja Chanias. Väljakaevamisi alustas ameeriklane R.B. Seager (1903, 1906), jätkas N. Platon (1953), A.A. Zoïs 1970-82, 1990) ja need kestavad siiamaani. Vasilikit (nagu ka Myrtos) on erinevalt interpreteeritud. Nn "Mäetipu maja" peetakse hilisminose palee lihtsustatud vormiks. SE nurgas asub nn "Punane Maja", mis pärineb varaminose IIB1 perioodist. Vasilikis kohtab keskminosele perioodile omast nn "aglutinatiivset" arhidektuuri. Asulale on osaks langenud kolm suuremat hävituslainet: varaminose IIA, varaminose IIB ja keskminose IIB, kaks viimast tule läbi. Kõikidele on aga järgnenud ülesehitus. Vasilikist on leitud varaminos II kõige arenenumat keraamikat, kus tume lakkpõhi on kaetud heleda laikmustriga. 2 Gournia
Teised kaks rahvusvahelist lennuvälja Kreetal asuvad Herakleionis ja Chanias. 7 Väljakaevamisi alustas ameeriklane R.B. Seager (1903, 1906), jätkas N. Platon (1953), A.A. Zoïs 1970-82, 1990) ja need kestavad siiamaani. Vasilikit on erinevalt interpreteeritud. Nn "Mäetipu maja" peetakse hilisminose palee lihtsustatud vormiks. Selle nurgas asub nn "Punane Maja", mis pärineb varaminose IIB1 perioodist. Vasilikis kohtab kesk minosele perioodile omast nn "aglutinatiivset" arhidektuuri. Asulale on osaks langenud kolm suuremat hävituslainet: varaminose IIA, varaminose IIB ja keskminose IIB, kaks viimast tule läbi. Kõikidele on aga järgnenud ülesehitus. Vasilikist on leitud varaminos II kõige arenenumat keraamikat, kus tume lakkpõhi on kaetud heleda laikmustriga. 1.5. Plaikastro Palaikastro on Sitiast 20 km ida poole, Zakrosesse (u 25 km lõunas) viiva tee ääres