Senised kroonumõisate talupojad kuulutati priiks: a) Lubati minna kooli õppima. b) Mõisnikel keelati talupoegi ise taludest välja ajada ja koormisi tõsta. c) Talupojal õigus kaevata mõisnik kohtusse. 1645.a fikseeris uuendatud maakorraldus sunnismaisuse Eestis a) Talupoeg ei võinud omavoliliselt mõisniku juurest lahkuda. b) Talupoeg ei tohtinud mõisniku loata maad müüa/osta. c) Mõisnik võis talupojalt maa ära võtta. d) Mõisnikel õigus ihunuhtlusele. 5) Näljahäda pärast 17. Saj lõppu Eestit tabas 1694. aastal. Ilma oli ebasoodne viljakasvuks: suvi läbi sadas kõlma vihma, sügisene varajane külm hävitas suvivilja. (Toidupuudus valitses ka linnades) 1696. a hakkasid inimesed nälga surema. Sel ajal söödi kõike, mis ette juhtus- õlgi, puukoort, sõnnikut. Rootsi võimud ei andnud näljahädalistele mingit abi. Samal ajal, kui talupegi suri massiliselt, veeti vilja välja. (Rootsi ja Soome, kus nälg oli veel suurem)
aga Browne jäi oma nõudmistele kindlaks ja aadlikel tuli järele anda 1765. a aprillis kinnitas Browne nn positiivsed määrused e kaitseseadused talupoegade olukorra parandamiseks: talupojal on õigus vallasvarale koormiste ülejäägid võib vabalt turustada mõisakoormistele seati kindlad piirid ja mõisnikel polnud enam õigust neid oma suva järgi tõsta ülempiir ihunuhtlusele (30 kepihoopi) talupojad said õiguse mõisniku peale kaevata aga talupojad jäid endiselt pärisorjadena mõisnike meelevalla alla ja Vene riigivõimul polnud tahtmistki kaitseseaduste ranget täitmist nõuda aastatel 177375 toimus Venemaal Pugatsovi ülestõus toimus murrang Katariina II poliitikas asus riiki tugevdama 1775. a võeti Venemaal vastu uus haldusseadustik, millega ühtlustati valitsemist ja tugevdati võimu kohapeal
annaabi.ee 
