Cranmer (14891556): ,,...see on Kristuse Tõeline Ihu, seesmiselt usu kaudu söödud kõigi nende poolt kes tulevad Tema juurde nii nagu ette nähtud, ja süües toidab See neid igaveseks eluks." Kuid Cranmer eristub oma ütlustes Bucerist, sest ta ei kasuta ainult Piibli keelt. Tema vastused mõjuvad selgematena kui Buceril: ,,Me ei ütle, et Kristuse Ihu on leivas ja veinis või leiva ja veini kujul või nendes, kes sellest söövad ja joovad olemas ihulikult, loomuse poolest ja liha poolest: vaid me ütleme, et Ta on ihulikult ainult taevas ja vaimulikult nendes, kes vääriliselt söövad ja joovad leiba ning veini." (http://www.calsky.com/lexikon/de/txt/e/eu/eucharistie.php) Radikaalsed anglikaani teoloogid võrdlesid Kristuse ihu söömist armulaual isegi kannibalismiga. Peapiiskop John Tillotson (16301694) läks oma ,,Discourse against Transubstantiation'is" nii kaugele, et tuletas ladinakeelsest väljendist hoc est corpus
järele, meie samaseks..." (IMo 1:26) kuni viimase raamatuni, kõnelevad paljud salmid Jumala kolmest isikust. Need kolm on: Jumal-Isa, Jumal-Poeg ja Jumal-Püha Vaim. "Alguses oli Sõnu, ja Sõna oli Jumala juures, ja Sõna oli Jumal. Seesama oli alguses Jumala juures. Ja Sõna sai lihaks ja elas meie keskel, ja me nägime tema au kui Isast ainusündinud Poja au, täis armuja tõde." Johannese 1:1-2, 14. "Sest temas elab kõik Jumala olemise täius ihulikult." Koloslastele 2:9. "...igakeel tunnistaks, et Jeesus Kristus on Issand, Jumala Isa auks." Fliplastele 2:11. VALE NR. 2 JEESUS KRISTUS TÕUSIS SURNUST ÜLES TAEVASE VAIMUNA Jehoovatunnistajad eitavad Issanda Jeesuse Kristuse kehalist ülestõusmist. Nad väidavad, et ta äratari surnust üles vaimse olendina või "...nähtamatu vaimolevusena" (The Kingdom of the Cults, lk.59). Jumala sõna õpetab, et Jeesus Kristus tõusis surnust üles füüsilise, ülendatud kehaga. Jeesus kuulutas oma
ühendusele tema nähtava struktuuriga on ühendatud Kristusega, kes valitseb kirikut ülemkarjase ja piiskoppide kaudu. See ühendamine saab teoks tänu usu tunnistamise, sakramentide, kirikliku valitsemise ning osadusesidemetele (Dogmaatiline konstitutsioon kirikust, 14). Ent katoliku kirikusse kuulumine iseenesest ei taga pääsemist. Inimene peab elama armastavat, Kristuse-sarnast elu, et ta oleks kiriku liige südames ja vaimus ning mitte üksnes ihulikult. MILLINE ON IDA-ÕIGEUSU KIRIKUTE SUHE ROOMA-KATOLIKU KIRIKUGA? [KKK 838] Katoliku kirik austab ida-õigeusu kirikuid. Mõnedele erinevustele vaatamata tunnistavad ida-õigeusu kirikud kõiki põhilisi uskumusi ja pärimusi, mis olid kujunenud rooma-katoliku kirikus kuni eraldumiseni 1054. aastal. Nad pühitsevad kõiki sakramente ning neil on õiguspärane hierarhia ja preesterkond. Põhiline erinevus seisneb suhtumises paavsti rolli, kellel nende väitel ei ole