2. Inimesed koosnevad nii mentaalsetest kui füüsilistest „osakestest“, kuid esimesed pole taandatavad teistele: sõltuvuslähenemine. See lähenemine arvestab eelmise kitsaskohtadega. Mentaalsed omadused on sõltuvad füüsilistest, kuid pole neile taandatavad. Nii on nt mõtted ja tunded sõltuvad ajuprotsessidest, kuid nad on enamat kui need protsessid. 3. Inimene on oma olemuselt hingeline või vaimne olend. Ihu ja vaim on üksteisest sõltumatud. 4. Inimesed on „ihulikud olendid“, kelles ihu ja hing on lahutamatult kokku põimunud. See väide on arendatud Maurice Merleau-Ponty poolt. Tema arvates on mentaalsed ja füüsilised komponendid omavahel niivõrd segunenud, et moodustavad sujuva terviku. Inimene on ihu. 10. Mida tähendab „indiviid kui narratiiv“ meditsiini kontekstis? Narratiivse lähenemise korral on inimene terve siis,kui ta ei ole (kehaliselt) takistatud saavutamaks tema jaoks olulisi eesmärke. Inimese sünni-elu-surma
hingeline või vaimne olukord, emotsioonid; pärilikkus - nt geneetilised haigused jms; 2. Milliseid lähenemisi inimesele leidub tervishoiufilosoofias lähtuvalt ihu-hinge problemaatikast? 1. Inimene on bioloogiline organism 2. Inimesed koosnevad nii mentaalsetest kui füüsilistest ,,osakestest", kuid esimesed poletaandatavad teistele: sõltuvuslähenemine. 3. Inimene on oma olemuselt hingeline või vaimne olend. 4. Inimesed on ,,ihulikud olendid", kelles ihu ja hing on lahutamatult kokku põimunud. Milline neist tundub Teile kõige õigem? Millisega Te olete kõige vähem nõus? Palun põhjendage. Kõigem õigem väljapakutud valikutest tundub nr.2. Inimene koosneb nii mentaalsest kui ka füüsilisest osakesest. Miks nii. Inimese vaimsed ja füüsilised osapooled on ikkagi seoutd. Näiteks kui inimene mõtleb et ta suudab selle tõkkejookus nüüd võiduks vormistada, siis keha füüsiline pool ei luba seda teha.
Kuidas saab kehatu vaim mõjutada füüsilist keha? Kui eelmise kahe vaate puhul on võimalik empiiriliselt näidata mentaalsete protsesside seost ajuprotsessidega, siis antud vaate seletamine jääb müstitsismi tasandile. Kui vaim saab elada ilma ihuta, siis kuidas seletada nt tõsiste ajukahjustuste või -haiguste (nt dementsus) selget mõju mentaalsetele protsessidele? Nii ei suuda see vaade selgitada ihu ja vaimu omavahelist suhet ning see on selle oluliseks puuduseks. 4. Inimesed on „ihulikud olendid“, kelles ihu ja hing on lahutamatult kokku põimunud. See väide on arendatud prantsuse fenomenoloogilise filosoofi Maurice Merleau-Ponty (1908-1961) poolt. Tema arvates on mentaalsed ja füüsilised komponendid omavahel niivõrd segunenud, et moodustavad sujuva terviku. Inimene on ihu. Kui eelmiste vaadete puhul oli inimene peamiselt samastatud kas hinge või ajuga (ja ihu oli vastavalt kas hinge või aju instrumendiks), siis siin on inimene samastatud ihu kui tervikuga
annaabi.ee 
