Kirik oli omakasu eesmärgil huvitatud testamendist, mille alusel kuuluks alati üks osa pärandusest kirikule- võeti järk järgult kasutusele. KRIM.ÕIGUS- Eesti oma on sarnane Euroopa omaga ( Saksi õiguspeegel), oli 2 gruppi süütegusid: avalikõiguslikud - karistamise ja läbivaatamisega tegeles riik; eraõiguslikud süüteod isiku vara vastased (olid olemas eriti kaitstud kohad- kirik, kodu, linnatänavad, suured kaubateed). Karistused 13.-14.saj. elu- ja ihukaristus; varanduse karistused (üsnagi aktuaalsed); veritasu kergelt tagasi (inimelu hind 10 hõbemarka- pääs surmanuhtluses). 4.Liivimaa Maapäev. Liivimaa konföderatsioon: Eesti maa-alal asuvate üksikute (4) maa-alade iseseisvus oli peaaegu täielik ja iga piiskop oli omal maal sõltumatu. Ka ordu oli sõltumatu stiftidest, kuid tal oli sõlmitud piiskopiga leping, mis kohustas teda sõja korral ordut aitama.
riigi reetmine. Vähemtähtsad olid maksude mittemaksmine, käsu mittetäitmine, määruste rikkumine jt. · Eraõiguslikud. Jagunesid: a) süüteod isiku vastu- tapmine (oluline oli kas tapmine toimus salaja või avalikus võitluses), inimese organismi ja tervise vastu suunatud süüteod, nagu haavade löömine ja kehavigastuste tekitamine b) süüteod varanduse vastu- röövimine, vargus Karistuseks oli kas elu- ja ihukaristus või varandus 13. Võimukorraldus Poola-aegses Eestis. Seimi võimkond kasvas. Seimis arutati kõikvõimalikke küsimusi. Kohtu alal lõi seim oma kohtu, kus arutati igasuguseid maapiiride küsimusi. Peale seimi oli mitmeid ametnikke- maa-ametnikud ja krooniametnikud. Krooniametnikest olid tähtsamad- marsal- kuninga ihukaitseväe ülem; kantsler- algul kuninga kantselei ülem, hiljem kuninga lähedane usaldusmees ja välispoliitika juht; hetman- Poola
annaabi.ee 
