täieslikus eraldatuses, äralõigatuna inimlikust soojusest, mis aitab kõike unustada. Enamik neist oli kõigest hingest kisendanud äraolija järele, inimkeha soojuse, armastuse või harjumuse järele. Teised aga, keda oli vähem (n. Tarrou) olid ihaldanud taaskohtumist millegagi, mida nad täpselt määratleda ei osanud, mis nende meelest oli aga ainuke ihaldusväärne hüve. Mõnikord nimetasid nad seda rahuks. Inimeste hing lahjus niisamuti nagu nende ihugi. Katku uues staadiumis kaotasid nad mälu. Meie kaaskodanikud olid oludega kohanenud, sest midagi muud ei jäänud üle. Harjumine ahastusega oli hullem kui ahastus ise. Inimesed muutusid rahulikuks ja hajameelseks, nende pilgust paistis tüdimus. Kui nad seni olid oma kannatuse kiivalt eraldanud ühistest kannatustest, siis nüüd leppisid nad ühtesulamisega. Mälestusteta ja lootuseta seadsid nad end sisse olevikus. Õieti muutuski kõik neile olevikuks
End ise hukka mõistes tunneme, et kellelgi teisel pole enam õigust meid hukka mõista. Patud annab meile andeks just nimelt pihtimine, mitte preester. Ainus viis, kuidas naine iial võib meest muuta, on teda nii põhjalikult ära tüüdata, et ta kaotab elu vastu igasuguse huvi.(Henry) Mida rohkem ta teadis, seda rohkem ta teada tahtis. Tema jaoks oli inimene tuhande elu ja tuhande tundmusega keeruline ja mitmetahuline olend, kes kannab endas mõtete ja ihade kummalist pärandit ja kelle ihugi on nakatunud surnute peletuslikkudest tõbedest. (Gray arvamus) Tänapäeval ei ole enam miski tõene. Vähemalt ei tohiks olla. (Gray) Patt on niisugune asi, mis end inimese näkku kirjutab. Seda ei saa varjata. (Basil) Meil on õigus otsustada inimeste üle selle mõju järgi, mida ta oma sõpradele avaldab.(Basil) Iga inimene, kes asjaarmastajaks jutlustajaks hakkab, alustab alati sellise lubadusega ja seejärel murrab kohe sõna.(Harry sõnad) Igaühel meist on Taevas ja Põrgu südames
eraldatuses, äralõigatuna inimlikust soojusest, mis aitab kõike unustada. Enamik neist oli kõigest hingest kisendanud äraolija järele, inimkeha soojuse, armastuse või harjumuse järele. Teised aga, keda oli vähem (n. Tarrou) olid ihaldanud taaskohtumist millegagi, mida nad täpselt määratleda ei osanud, mis nende meelest oli aga ainuke ihaldusväärne hüve. Mõnikord nimetasid nad seda rahuks. Inimeste hing lahjus niisamuti nagu nende ihugi. Katku uues staadiumis kaotasid nad mälu. Meie kaaskodanikud olid oludega kohanenud, sest midagi muud ei jäänud üle. Harjumine ahastusega oli hullem kui ahastus ise. Inimesed muutusid rahulikuks ja hajameelseks, nende pilgust paistis tüdimus. Kui nad seni olid oma kannatuse kiivalt eraldanud ühistest kannatustest, siis nüüd leppisid nad ühtesulamisega. Mälestusteta ja lootuseta seadsid nad end sisse olevikus. Õieti muutuski kõik neile olevikuks
äralõigatuna inimlikust soojusest, mis aitab kõike unustada. Enamik neist oli kõigest hingest kisendanud äraolija järele, inimkeha soojuse, armastuse või harjumuse järele. Teised aga, keda oli vähem (n. Tarrou) olid ihaldanud taaskohtumist millegagi, mida nad täpselt määratleda ei osanud, mis nende meelest oli aga ainuke ihaldusväärne hüve. Mõnikord nimetasid nad seda rahuks. Inimeste hing lahjus niisamuti nagu nende ihugi. Katku uues staadiumis kaotasid nad mälu. Meie kaaskodanikud olid oludega kohanenud, sest midagi muud ei jäänud üle. Harjumine ahastusega oli hullem kui ahastus ise. Inimesed muutusid rahulikuks ja hajameelseks, nende pilgust paistis tüdimus. Kui nad seni olid oma kannatuse kiivalt eraldanud ühistest kannatustest, siis nüüd leppisid nad ühtesulamisega. Mälestusteta ja lootuseta seadsid nad end sisse olevikus. Õieti muutuski kõik neile olevikuks
surma. Heal juhul võib keegi näha oma tulevase mehe või naise varjukuju. Eriti hirmuäratav ja kindel surmaenne on, kui nähakse iseenda varjukuju. Usutakse ka, et hing sisaldub vastupeegelduses. Peeglisse vaatamine võis kaasa tuua hinge kaotsimineku. Tänaseni on püsinud seepärast siin-seal komme katta surma puhul peeglid ja igasugu veenõud. Ka lapsi keelati vaadata vette ja kaevu kartuses, et koll ja mumm (surnunimetused) haaravad lapse hinge oma võimusesse, suretades lapse ihugi. Kui tuli fotograafia, siis paljud inimesed ei lasknud ennast pildistada, kartes samuti hinge ja elujõu kaotsiminekut. Hingus Sõna "hing" ise tõendab, et hinge olemust seostati õhu ja hingamisega. Inimene, puhudes teise peale, läkitas sellega tema peale oma hingejõu. Tunti arste "puhujaid", kes oma hingejõu pealepuhumisega ravisid haigeid. Tänini puhutakse lapse haiget saanud valutavale kohale peale. Sõna "hing" tähendab ka inimest üldse. Öeldakse näiteks siin pole
annaabi.ee 
