Tarka meest kiidetakse aga ka seadumuse eest, kiiduväärset osa seadumustest nimetamegi loomutäiuseks. (Nikom.eetika, 2007: 29) Aristoteles´e ,,Nikomachose eetika" I ja IV raamat -8- IV RAAMAT Seadumus seostub lahkemeelsusega. See näib olevat vahepealne selles suhtes, mis varandusse puutub. Varadeks nimetame kõike, mille väärtust saab mõõta rahaga. Raiskamine ja ihnsameelsus näitavad, et varadega seostub liialdamine ja puudulikkus. Omandi laostamine näib olevat nagu iseenda hukutamine: elamine sellest ju sõltubki. (Nikom.eetika, 2007:73,79 ) Lahkemeelseteks nimetatakse neid inimesi, kes annavad. Neid, kes ei võta, ei kiideta mitte lahkemeelsuse eest, vaid hoopis rohkem õigluse eest; neid, kes võtavad, ei kiideta aga üldse. Loomutäiuse poolest armastatakse vist küll kõige rohkem neid, kes on lahkemeelsed, sest nendest on kasu ja nimelt andmise suhtes.
tegude puhul liiderlikkus, vargus, mõrv. Kõik need ja nendesarnased asjad on laiduväärt kui iseenesest häbiväärsed, ja mitte liigsuse või puudulikkuse tõttu nendes. Nende puhul pole siis kunagi võimalik õigesuunaline tegutsemine, vaid alati ekslik.“ Seega hindab Aristoteles mõõdukust, olgu selleks siis viha, armastus, hirm, julgus või mis tahes teine tunne. Raha andmise ja võtmise puhul on vahepealseks lahkemeelsus, liialdus ning puudulikkus aga — raiskamine ja ihnsameelsus. Nende juures on liialdamine ja puudujääk vastupidise tähendusega: raiskaja liialdab ju väljaandmisel, võtmises jääb aga tal puudu, ihnsameelne liialdab aga võtmises, puudu jääb tal väljaandmises.“ Õigesti käituda on raske, sest eksimiseks on palju võimalusi, samas, kui õige tee on vaid üks seepärast seostubki pahega liialdus ja loomutäiusega vahepealsus. →headuse tee on üks. Milline võiks olla eetiline õigus? Äärmustest hoiduv. Demokraatliku riigi õigus saab
annaabi.ee 
