Kõige olulisem tunnus esinevad seemnealgmed. Seemnealge kujutab endast megasporangiumit, mis on ümbritsetud erilise kaitsekesta integumendiga. Seemnealgmed paiknevad katmatult megasporofüllidel. Pärast viljastumist tekivad nendest seemned. Süstemaatika: Ajaloos pikka aega kasutatud süsteemis toodi välja 3 klassi ja igas klassis 3 seltsi. Klassid: palmlehikud: seemnesõnajalalaadsed, ürgpalmlehikulaadsed ja palmlehikulaadsed; okaspuud: ihnlehikulaadsed, hõlmikpuulaadsed ja okaspuulaadsed siin kuni 11 sugukonda; ebaokaspuud: efedralaadsed, velwitshialaadsed ja vastaklehikulaadsed. Hõimkonna piires eristatakse kuni 5 klassi ning mõningates süsteemides on klassid nimetatud hõimkondadeks. Problemaatiline on palmlehikute, hõlmikpuu ja jugapuu süstemaatiline kuuluvus. Järgnevalt on toodud süsteem, kus eristatakse 4 klassi. Paljasseemnetaime seemned, nagu nimigi vihjab, arenevad seemnealgmetest katmatult käbisoomustel
Emaskäbid moodustuvad samuti lühivõrsetel lehtede kaenaldes. Hõlmikpuud kasutatakse dekoratiivtaimena, tema seemned on söödavad, puit on võrdne teiste okaspuudega. (Botaanika II, lk 423 ja Botaanika lk 250) HK OKASPUUTAIMED Lehed on väikesed, rootsuta, terved, süstjad, nõeljad (okkad) või soomusjad, harvem laiad ja jagused. Megasporofüllid on tugevasti muundunud ning hõredateks või ka väga tihedateks käbideks koondunud. Siia kuulub kolm seltsi ihnlehikulaadsed (väljasurnud, moodustas põhja- ja lõunapoolkeral metsi, millest hiljem tekkis kivisüsi), hõlmikpuulaadsed ja okaspuulaadsed (kõige suurem kaasaegne rühm umbes 600 liigiga, eriti levinud põhjapoolkeral, paljud okaspuud, nagu männid, kuused, lehised ja nulud, moodustavad Euraasia ja Põhja-ameerika tasandikel ning mägedes ulatuslike metsi, vaigukäigud, mis sisaldavad eeterlike õli, vaike, palsameid;
annaabi.ee 
