Aeglaselt kasvavad puud, mille kõrgus kuni 20m ja eluiga kuni 1000 aastat) ja ürgpalmlehikulaadsed (täielikult välja surnud). Klass okaspuud- Pinopsida. Lehed on enamasti rootsuta, väikesed, süstjad, nõeljad või soomusjad, harvem suured, laiad. Tervikuna esindab klass väikeselehelist arengusuunda. Tüvel on vähe säsi ja õhuke koor, kuid paks puit. Megasporofüllid on tugevasti muundunud, koondunud hõredateks või tihedateks käbideks. Klass jaotatakse kolmeks seltsiks: ihnelehikulaadsed (Välimuselt sarnanevad kaasaegsete okaspuudega. Täielikult välja surnud.), hõlimikupuulaadsed (Ainus esindaja hõlmikpuu. Kuni 40m kõrge.) ja okaspuulaadsed (Paljasseemnetaimede kõige arvukamad esindajad, umbes 600 liiki. Levinud enamasti põhjapoolkeral, kus moodusatavad ulatuslikke okasmetsi, mis koosnevad ühest või mõnest liigist). Klass vastaslehikud- Gnetopsida. Erinevad teistest paljasseemnetaimedest järgmiste tunnuste poolest:
Aeglaselt kasvavad puud, mille kõrgus kuni 20m ja eluiga kuni 1000 aastat) ja ürgpalmlehikulaadsed (täielikult välja surnud). Klass okaspuud- Pinopsida. Lehed on enamasti rootsuta, väikesed, süstjad, nõeljad või soomusjad, harvem suured, laiad. Tervikuna esindab klass väikeselehelist arengusuunda. Tüvel on vähe säsi ja õhuke koor, kuid paks puit. Megasporofüllid on tugevasti muundunud, koondunud hõredateks või tihedateks käbideks. Klass jaotatakse kolmeks seltsiks: ihnelehikulaadsed (Välimuselt sarnanevad kaasaegsete okaspuudega. Täielikult välja surnud.), hõlimikupuulaadsed (Ainus esindaja 26 hõlmikpuu. Kuni 40m kõrge.) ja okaspuulaadsed (Paljasseemnetaimede kõige arvukamad esindajad, umbes 600 liiki. Levinud enamasti põhjapoolkeral, kus moodusatavad ulatuslikke okasmetsi, mis koosnevad ühest või mõnest liigist). Klass vastaslehikud- Gnetopsida
Aeglaselt kasvavad puud, mille kõrgus kuni 20m ja eluiga kuni 1000 aastat) ja ürgpalmlehikulaadsed (täielikult välja surnud). Klass okaspuud- Pinopsida. Lehed on enamasti rootsuta, väikesed, süstjad, nõeljad või soomusjad, harvem suured, laiad. Tervikuna esindab klass väikeselehelist arengusuunda. Tüvel on vähe säsi ja õhuke koor, kuid paks puit. Megasporofüllid on tugevasti muundunud, koondunud hõredateks või tihedateks käbideks. Klass jaotatakse kolmeks seltsiks: ihnelehikulaadsed (Välimuselt sarnanevad kaasaegsete okaspuudega. Täielikult välja surnud.), hõlimikupuulaadsed (Ainus esindaja hõlmikpuu. Kuni 40m kõrge.) ja okaspuulaadsed (Paljasseemnetaimede kõige arvukamad esindajad, umbes 600 liiki. Levinud enamasti põhjapoolkeral, kus moodusatavad ulatuslikke okasmetsi, mis koosnevad ühest või mõnest liigist). Klass vastaslehikud- Gnetopsida. Erinevad teistest paljasseemnetaimedest järgmiste
annaabi.ee 
