kaasigu), laskma vormid (ma lasse/lahe), kohati säilinud lõpuklusiil (ölut `õlu'), a-tüveliste verbide nud-kesksõna ja ma-tegevusnimi sisekaota (töstand 'tõstnud', andama 'andma') ning da-tegevusnimi lisatunnusega (niitada 'niita'), tagavokaalide vahel d -> j (madu : maju 'madu'). Sõrve murrakud (Jämaja, Anseküla): sõna alguses kr, pr, tr, aga kl, pl > l (kriit, laat 'plaat'), a labialiseeritus (soun 'saun', koo 'ka'), h ees ä > i (ihib 'ähib', kihe 'kähe'). I-Sm: pikkade madalate vokaalide diftongistumine (ebajärjekindel Jaanis ja Karjas) (poat 'paat', ear 'äär'), j kadu tagavokaalide vahel (koo 'koju', raama 'rajama', ooma `ujuma') Hiiumaa - Palatalisatsioon puudub, umbisikulise tm oleviku tunnus puudub (kutsuda 'kutsutakse', jooda 'juuakse'), kaasaütlev kaasa-sõnaga (lapse kaasas 'lapsega'), rootsi mõjud (krenkima/kränkima 'haige olema'). I-Hm (Käina, Pühalepa): a > o (oostane
verbide nud-kesksõna ja ma-tegevusnimi sisekaota (töstand ’tõstnud’, andama ’andma’) ning da-tegevusnimi lisatunnusega (niitada ’niita’), tagavokaalide vahel d -> j (madu : maju ’madu’). Sõrve murrakud (Jämaja, Anseküla): sõna alguses kr, pr, tr, aga kl, pl > l (kriit, laat ’plaat’), a labialiseeritus (soun ’saun’, koo ’ka’), h ees ä > i (ihib ’ähib’, kihe ’kähe’). I-Sm: pikkade madalate vokaalide diftongistumine (ebajärjekindel Jaanis ja Karjas) (poat ’paat’, ear ’äär’), j kadu tagavokaalide vahel (koo ’koju’, raama ’rajama’, ooma ‘ujuma’) Sisemine liigendus: Hiiumaa Palatalisatsioon puudub, umbisikulise tm oleviku tunnus puudub (kutsuda ’kutsutakse’, jooda ’juuakse’), kaasaütlev kaasa-sõnaga (lapse kaasas ’lapsega’),
annaabi.ee 
