suitsused toad, sest korstnad ei tõmmanud). Ilukirjandusliku efekti saamiseks tihtipeale võimendati kummagi vastanduva poole omadusi, et tuua paremini välja ebaõiglane vahekord, seega päris tõepähe ei saa realistlikku kirjandust võtta. Vastandpoolte vahel tekkinud pinge sünnitas frustratsiooni, vimma, ressentimenti, millest tulenes vägivald. Realistlikud narratiivid kulmineeruvad ülestõusuga: ihaletakse paremat elujärge, kauneid mõisapreilisid jms. küla- ja 16 mõisasuhetes endis on ka hierarhia: külas on peremees ja perenaine, kellele alluvad sulased ja saunamees; mõisas on mõisapreilid jt kõrgemad, kellele vastanduvad teenijad ning teenrid. Eesti kirjanduses enim mütologiseeritud tegelased mõisateenijatest on mõisasundijad (kilter,
lokaalsena) esindavad antropoloogilis(holistlik)-materialistlikku haiguskäsitlust. (Ilmselt saaks siinkohal siiski ka vaielda nt varasemate kultuuride haiguskujutelmad, millised haaravad kaasa konkreetse isiku erinevaid elutahke, võivad samuti olla holistlikud. Küsimus on selles, kust tõmmata piir haiguse j ainimese defineerimisel...) MEDITSIINI AJALUGU on valdkondadevaheline interdistsiplinaarne fenomen. Interdistsiplinaarset lähenemist ühelt poolt ihaletakse, teisest küljest nt konkreetselt meditsiiniloo juures võib kuulda arvamusi, et ajalugu saavat vaid ajaloolased ning meditsiinilugu vaid meedikud arendada. Ajalookirjutamisesüstematiseerimine: marksistlik, postmodernistlik, sotsiaal-, mentaliteedi- jne ajalugu. Inglise keeles on võimalik teha vahet terminitel: · History of medicine meditsiini puutuvate faktide ajalugu (meditsiini ajalugu);
annaabi.ee 
