jtma ja oma varalaegastesse koguma. Loomulikult soovib aga inimene kogutud vara ka kasutada. Oligarhia hakkabki vlja kujunema siis, kui valitsejatele kehtestatakse seadustatud igus omada ja kasutada isiklikku vara. Nii lheb seni kogutud vara majanduslikku kibesse ja pikkamda muutuvad vrtushinnangud. Sjalise suutlikkuse asemel kujuneb krgeimaks vrtuseks rikkus. St et valitsejate hinges pseb domineerima ihalev hingejagu, aga esialgu veel ainult he osaga rikkuse ihalemisena. Oligarhia on tielikult vljakujunenud siis kui poliitilised ametikohad seotakse seaduslikult varanduslike tsensustega, nii et hele vi teisele ametikohale saab pretendeerida vaid see inimene, kellel on nutaval hulgal varandust. Varanduse suurus loob seega igustatud pretensiooni vimule. Oligarhia tingimustes kaotatakse kik varasemad piirangud majandustegevusele. Selle tulemuseks on vara mberjaotumine hiskonnas ning ulatuslike
Loomulikult soovib aga inimene kogutud vara ka kasutada. Oligarhia hakkabki välja kujunema siis, kui valitsejatele kehtestatakse seadustatud õigus omada ja kasutada isiklikku vara. Nii läheb seni kogutud vara majanduslikku käibesse ja pikkamööda muutuvad väärtushinnangud. Sõjalise suutlikkuse asemel kujunes kõrgeimaks väärtuseks rikkus. St et valitsejate hinges pääseb domineerima ihalev hingejagu, aga esialgu veel ainult ühe osaga – rikkuse ihalemisena. Oligarhia on täielikult väljakujunenud siis, kui poliitilised ametikohad seotakse seaduslikult varanduslike tsensustega, nii et ühele või teisele ametikohale saab pretendeerida vaid see inimene, kellel on nõutaval hulgal varandust. Varanduse suurus loob seega õigustatud pretensiooni võimule. Oligarhia tingimustes kaotatakse kõik varasemad piirangud majandustegevusele. Selle tulemuseks on vara ümberjaotumine ühiskonnas ning ulatuslike varanduslike erinevuste tekkimine