Tihedamalt uuris seda Prantsuse filosoof, sotsiaalteoreetik, kirjandus kriitik Michel Foucault. Ta avaldas kolm raamatut enne oma surma. Esimeses, kuulsaimas raamatus, lükkas ta ümber hüpoteesi, et 17.-18.-ja 19.- lõpus oli seksuaalsus maha surutud ja tabu, samas kui selle kohta tehti uuringuid. Ta hoopiski väidab, et 17. sajandi kuni 1970. toimus plahvatuslik muutus, millal hakati sellest rohkem rääkima. Seda mõjutas Rooma katolik kirik, kus kästi inimise pihtida ihaldustest ja tegudest. Teises ja kolmandas raamatus räägib ta Vanast-Kreekast ja Roomast. India mängis suurt rolli seksuaalsuse ajaloos, kus võib leida kõige vanemat kirjandust mis käsitleb seksuaalsust kui teadust. Arvatavasti oli Indias seksuaalõpetus läbi kunsti ja kirjanduse. Esimesed tõendid tulevad ühtedest vanimatest budismi ja hinduismi tekstidest, mis räägivad abielust, viljakusest ja seksuaalsusest. Sealt tuleneb ka Kama Sutra.
kohtumised, unerohu andmine emale, Valentini surm. Kôiges selles on mängus Mefistofelese käsi. Armastuse vastu ei saa. Ka Margareta ei saa armastuse vastu, kuigi aimab halba. 20 9. Fausti ja Mef. lepingus oli, et elu nautima ei saa jääda ja mef. viib Fausti maailma rändama. Faust aimab halba lk 89.: "Ta leeki ôhutab, et lôômaks ihas pôu selle kauni kuju järele. Nii ihaldustest tuigun naudinguisse..." Faust on jôudnud ka äratundmisele, et tema on rändur, aga Margareta "alpi nurmel lihtne süütu hing" lk.91-92 10. Mefistofeles viib Fausti Volbriöösse, seal saab Faust teejuhiks Vastuoluvaim, Faustile viirastum Margareta. Faust asub Mefistofelesele etteheiteid tegema, kuid viimane vastab: "Kes oli see, kes ta hukatusse tôukas?" 11. Kui Faust jôuab Margareta juurde vangikongi, on hilja, midagi ei saa muuta,