maailma kujutamine võib meelde tuletada kunagi saadud arme. Sõja kujutamisel kirjanduses on väga selge eristus, kuidas kujutatakse naisi ning kuidas mehi. Mehi kirjeldatakse tihti kui kodukaitsjaid ning vapraid sõdalasi, kes mitte mingil juhul oma kodumaa eest surra ei karda. Teostes, kus kajastatakse sõda, ei räägita palju naistest, sest nendel ei ole otsese sõjaolukorraga midagi pistmist. Naised on tihti raamatus kõrvalised tegelased ning neid kujutatakse pigem kas ihaldusobjektide, emade või kaasadena. Üks vähestest teostest, mis räägib sõjas ka naise seisukohast on Tuglase kirjutet novell "Inimese vari". Antud novell räägib sõtta läinud noormehe emast, kes igatsusest ning masendusest niivõrd hullus, et võõrast sõdurit enda pojaks pidas ja tema eest hoolt kandis. Ka raamatus "Tasuja", kus küll kajastatakse mõnda naist, on nende roll on kindlalt ära määratud ning sõjategevusega neil pistmist ei ole
Jne. Uusaegne paradigma – Mis on õiglus? Milline on õiglane tegu? Kuidas käituda enda ja teistega õiglaselt? 2) Õnn on ülim hüve, mis teeb inimese elu heaks, on tema elu lõppeesmärk. Soov saada õnnelikuks on pea iga inimese loomuses olemas. 3) Hüve on midagi kasulikku, positiivset ja väärtuslikku – samm õnne suunas. 4) Õnne määratlemiseks hüvede kaudu on mitmeid võimalusi: Populaarne hedonism – Õnn peitub meie tahte saamises, ihaldusobjektide kogemise naudingus. Mikrokosmiline tasakaal – Õnn peitub inimese sisekosmose ideaalses kooskõlas teda ümbritseva kosmosega. Filosoofiline ehk intellektuaalne hedonism – Ülim hüve on tarkus ja õnneni viivad targad naudingute valikud. Religioosne hedoism – Ülim hüve on taastada oma õndsus, jumalaga katkenud side. Niiviisi oma pärispattu lunastades on võimalik saavutada õnn.
annaabi.ee 
