liikumist ja S U B J E K T I moodustumist. Samas T E R A A P I A T v. R A V I skisoanalüüs ei paku, mingit kaduma läinud algust või ühtsust skisoanalüüsis pole. Seisavad paljususe, I H A vabaduse eest. I H A vaba süntees või sotsiaalne lühis, mille tulemusel kõik on võimalik. I H A omab alati rohkem potentsiaalseid suhteid, seoseid ja objekte, kui konkreetne ühiskond võimaldab kanaliseerida. Alateadvuse moodustavad ihaldavadmasinad, mis on produktiivsed iseenesest ja ei lähtu oma toimimises mingist tõrjutusest või puudujäägist. Seetõttu loobuvad D ja G alateadvuse mõiste algsest tähendusest. D ja G ei nõustu, et I H A on pelk mitteteadlike kujutiste süsteem ja et ta sotsiaalne loomus on taandatud (Oidipaalseks) perekonnateatriks. D ja G on arhetüüpide, varjatud seadust peitvate vabade assotsiatsioonide ja kujundite vastu. Ühiskond kardab I H A dekodeerimata voogusid, mistõttu püüab neid
psühhoanalüüsi alla kirjeldab I H A liikumist ja S U B J E K T I moodustumist. Samas T E R A A P I A T v. R A V I skisoanalüüs ei paku, mingit kaduma läinud algust või ühtsust skisoanalüüsis pole. Seisavad paljususe, I H A vabaduse eest. I H A vaba süntees või sotsiaalne lühis, mille tulemusel kõik on võimalik. I H A omab alati rohkem potentsiaalseid suhteid, seoseid ja objekte, kui konkreetne ühiskond võimaldab kanaliseerida. Alateadvuse moodustavad ihaldavadmasinad, mis on produktiivsed iseenesest ja ei lähtu oma toimimises mingist tõrjutusest või puudujäägist. Seetõttu loobuvad D ja G alateadvuse mõiste algsest tähendusest. D ja G ei nõustu, et I H A on pelk mitteteadlike kujutiste süsteem ja et ta sotsiaalne loomus on taandatud (Oidipaalseks) perekonnateatriks. D ja G on arhetüüpide, varjatud seadust peitvate vabade assotsiatsioonide ja kujundite vastu. Ühiskond kardab I H A