Selline rõõm elamisest aga maksab, sest pidevalt on vaja midagi uut osta, et seda rõõmu taas tunda. Mõnedele inimeste õnnelikuks tegemiseks on väga vähe tarvis, sest nendele loeb lähedaste heaolu. Näiteks rõõm venna/õe või lapse sündimisest. Selline rõõm on pikaajalisem, kui materiaalsete asjade olemasolu korral tekkinud rõõm, sest me elame koos nendega ja saame osa nende rõõmudest. Näiteks kui meile lähedane inimene saavutab midagi ihaldatut, siis see rõõmustab ka meid. Meie hulgas on inimesi, kes on teistest erinevad välimuselt,olekult ja käitumiselt. Sellised on näiteks puuetega inimesed, kelle puuet pannakse tähele, mis võib panna nad ebamugavasse olukorda. Tähtis on nendega nii suhelda,et nad tunnetaksid, et nad on vajalikud ja kuuluvad kuhugi ning neid aktsepteeritakse sellistena nagu nad on. Paljud puuetega inimesed on leidnud oma koha elus ja tunnevad elamisest rõõmu.
" Kuigi kunst vallutab meid, õpetab ta ka lömastada ähvardavatele jõududele vastu hakkamist. Albert Camus teoses ,,Mässav inimene" ülistab igat liiki mässamist. Ta veenis mind, et ilma mässuta ei ole võimalik ka progress. Areng toimub ainult edasi liikudes. Isegi kohal seistes toimub regress. ,,Sinilinnu" autor Maurice Maeterlinck kirjutab oma teoses aga õnne otsimisest. Ta kinnitab, et õnn ei ole minevikus, tulevikus ja ka kurjuse jõud ei suuda pakkuda ihaldatut. Õnn peitub igas inimeses, seda tuleb ainult avastada. Tehtud heateod paisutavad meie sees paiknevat õndsust. Tänu kunstiteostele suudan mõista maailma. Nad avavad mu silmad ning ma näen reaalsust. Filosoofid räägivad tõtt, mida poliitikud varjavad, fantastilised teosed kergitavad Maa saladusteloori, paljud kirjanikud aitavad leida õnne ja iseennast, olen kui Alice Imedemaal, kes kunsti keskel leiab elu mõtte, sest elu mõte peitubki enda ja maailma avastamises.
Kuid enamik neist ei näe vaeva selle nimel, et neil läheks nii hästi kui nad soovivad. Enda unistuste täitmiseks tuleb uskuda endasse ja selle poole ka püüelda. Vaid tegutsedes suudetakse saavutada endale meelepärane: unistusi ellu viies, nautides igat hetke oma elus. Raisates aega puhkamisele ei pruugita jõuda oma tipphetkedeni, kus võidakse öelda, et just sellist täisväärtusliku elu taheti. Saavutamaks ihaldatut tuleb kõvasti vaeva näha, siin kehtib ka ütlus: ,,Kes tööd ei tee, see süüa ei saa!".
Varasemal ajal maalis ta 1609 1610 ,,Autoportree Isabella Brantiga,",,Kristuse ristilt mahavõtmine"(1612), ,,Leukippose tütarde röövimine." (1619) Viimane kujutab stseeni kreeka mütoloogiast. Peajumal Zeusi ja Sparta kuninga abikaasa Leda pojad, tuntud rusikavõitlejad ja hobusetaltsutajad Kastor ja Polydeukes röövivad Leukippose kaunid tütred. Dioskuurid on maksimalistid, kes tahavad ennast iga hinna eest maksma panna ning ihaldatut oma valdusse haarata. Ilmneb Rubensi armastatud võte vastandada tumedaid, musklites mehi heledate, ümaravormiliste, aktina kujutatud naistele. Röövimist ja enesekaitset on kunstnik kummagi paari puhul kujutanud erinevalt. Vanarooma sõjarüüs Kastor on rüütellik, oma tundeid varjav mees, õrnalt tõstab ta tüdrukut. Neiu vastuhakk muutub poolehoiuks, tema vasak käsi toetub röövija paremale käele. Teine tüdruk kaitseb end
annaabi.ee 
