30 Ja kui nad sealt lahkusid, rändasid nad läbi Galilea. Ja Jeesus ei tahtnud, et keegi teda ära tunneks, 31 sest ta õpetas oma jüngreid ja ütles neile, et Inimese Poeg antakse inimeste kätte ja nad tapavad tema, ja kui ta on tapetud, tõuseb ta kolme päeva pärast üles. 32 Neile aga jäi see ütlus arusaamatuks ja nad kartsid temalt seletust küsida. 2. Luuka evangeelimuist (17:22-17:25): 22 Aga oma jüngritele ütles ta: „Päevad tulevad, mil te ihaldate näha üht Inimese Poja päevist, ja ei saa näha. 23 Siis öeldakse teile: „Ennäe, siin!” või „Ennäe, seal!” Ärge minge välja ja ärge jookske selle järele, 24 sest otsekui välk, mis taeva all välgatades sähvib ühest kohast teise, nõnda on Inimese Poeg oma päeval. 25 Kuid enne peab ta palju kannatama ja see sugupõlv tunnistab ta kõlbmatuks. 3. Johannese evangeeliumist (12:34-12:36) 34 Rahvahulk vastas siis talle: „Meie oleme Seadusest kuulnud, et
Buckingham viis kullassepa temale määratud ruumi, mis poole tunniga muudeti töötoaks. Siis asetas tä iga ukse ette valvuri käsuga mitte kedagi sisse lasta peale tema kammerteenri Patrice'i. Asjatu on lisada, et kullassepp O'Reilly'1 ja tema abilisel oli absoluutselt keelatud mistahes ettekäändel väljuda. See küsimus lahendatud, tuli Buckingham tagasi d'Artagnani juurde. «Nüüd, mu noor sõber,» ütles ta, «Inglismaa on meie kahe päralt: mida te soovite, mida ihaldate?» «Voodit,» vastas d'Artagnan. «Pean tunnistama, et praegusel hetkel on voodi see, mida kõige enam vajan.» Buckingham andis d'Artagnanile toa oma magamistoa kõrval. Ta tahtis noormeest enda läheduses hoida -- mitte umbusaldusest, vaid selleks, et võida kellegagi kogu aeg kuningannast kõnelda. Tunni aja pärast tehti Londonis teatavaks korraldus, et sadamaist ei tohi Prantsusmaa suunas lahkuda ükski 230 laev, isegi mitte postilaev. Kõigi silmis tähendas see sõja-kuulutamist kahe
annaabi.ee 
