Tarbijakrediidiga kerkib alguses esile oluline küsimus. Küsimus on selles, et kas elatustaseme tõstmise võidujooksus on soovitatav julgustada inimesi elama üle oma võimete. Sotsiaalmajanduslikust seisukohast võib see ükskõik mis ühiskonna, ka lääne suure tarbimisega ühiskonna jaoks ehk tunduda üsna soovimatu. Paljud sotsioloogid ja majandusteadlased on mures selle rikaste riikide nähtuse üle. Kuigi sotsioloogid on mures "oma võimete piires elamise" ihaldatavuse pärast, on majandusteadlased mures liigse laenumahu pärast ja et majandus on tsükliliste kõikumiste suhtes tundlik. Arengumaades või võrdlemisi vaesemates riikides on asi pisut teistmoodi ning võib sotsiaalmajanduslikust vaatepunktist vaadates tunduda ihaldusväärne ja vältimatu. Siin võivad vaatluse all olevad inimesed olla jällegi kas töötavad või füüsilisest isikust ettevõtjad. Töötavad inimesed saavad abivahendina jällegi kasutada võimalust laenata
probleemidega kui uute, senitundmatute probleemidega ('ei oska öelda' loov). Väljundkeeleks on teatud parameetrite väärtused n-valentsel skaalal (näiteks loov 'ei' / 'ei tea' / 'jah', haridus 'keskharidus' / 'kõrgharidus omandamisel' / 'kõrgharidus'), mille alusel saab koostada päringu vastusmuutujate hulgast ning tuua sealt välja kõige lähedasemate parameetritega erialad / valdkonnad. NB! Töökohad on järjestatud potentsiaalse 'headuse', 'ihaldatavuse', 'prestiizhi' järjekorras. Kasutajale üritatakse leida maksimaalse väärtusega töökohad, võttes arvesse tema isiksuseomadusi. 2.2 Realisatsioonivaade Ekspertsüsteemina realiseerimise põhjendus: Kui realiseerida antud süsteem tavalise andmebaasipõhise päringuprogammina (mis oleks ka võimalik), tuleks kasutajalt küsida tema hinnangut mingite parameetrite kohta (Kas arvate, et olete alluv? Kas arvate, et olete loov?). Sellise