maha mma. 4) naine ja perekord Kreekas ja Roomas. Sarnasused ja erinevused. Kreekas oli kogu vim meeste kes ning naised olid selleks et kodus korda hoida ning laste eest hoolitseda. Avalikus elus osalesid vhe. Abielu lepiti tavaliselt kokku tulevase ia ja peigmehe vahel. Abielu vis vastavalt kokkuleppele ka lahutada. Mehe ja naise suhted abielus visid jda kllalt pinnapealseks. Naine psis kodus, hoolitses majapidamise eest, kasvattas lapsi. Naine iguslikult tiesti oma mehe vimu all. Roomas oli samuti vim meeste kes kui mehed vtsid oma naised thtsamatele ritustele kaasa ning nitasid teda teistele.Naise thtsaim voorus- truudus abikaasale. Naisel vimalik ka abielu lahutada ning teatud juhtudel ka iseseisvalt(erinevus). Peremees ja perenaine vtsid koos vastu klalisi ja tegid hiseid vastuvisiite.Nii mnestki naisest sai avalikkuses tundut inimene Nii Roomas kui ka Kreekas olid perekonnad patriarhaalsed.
Ja mis oleks parem riigile kui see, et seal valitseksid inimesed, kelles domineerib mistuslik hingejagu, tnu millele oleks valitsus suuteline langetama poliitilistes ksimustes igeid otsustusi. Siit aga nhtub, et tees mitte kik pole kige jaoks klbulikud ning, et kigi head kekiku saab edendada parimalt seelbi, et iga hiskonnaliige tidab tpselt seda funktsiooni, mille jaoks ta klbulik on. Platoni petuses endas ka vertikaalset jaotust, mis jagab elanikkonna iguslikult ebavrdsetesse kihtidesse vi seisustesse. Samas ei pea Platon sellega silmas mitte riigivimu poolt lalt alla sisse viidud riigikorraldust. Ta lhtub veendumusest, et inimesed oma loomupraste eelduste kohaselt jaotuvad sellistesse rhmadesse. Riigivim vib ksnes, kas aktsepteerida seda loomuprast jaotust, olles seega loomuprane. Vi seda mitte aktsepteerida ja mingil muul viisil lesehitatult olla loomuvastane. Niisiis, Platoni poliitilise petuse alusphimtteks on tees, et inimeste loomu- ehk
annaabi.ee 
