või haldusakti andmisel, toimingu sooritamisel või halduslepingu sõlmimisel Haldustoimingute liigid: 1. Õigustoimingud – toimingud, millega muudetakse õ iguskeskkonda, pä dev organ annab norme Mä ä rus – ü ldakt, rakendab võ i tä psustab seadust, annab vä lja minister, Vabariigi Valitsus, KOV Haldusakt - ü ksikakt Haldusleping 2. Reaaltoimingud – toimingu sooritamine, millega ei kaasne muutusi õ iguskorras, sellega ei kaasne kohustusi, ei teki õ iguslikku suhet Haldusmenetluse põhimõtted: • Uurimispõ himõ te – haldusorgan selgitab vä lja asjaolud • Kaalutluspõ himõ te e. diskretsioon – ei ole olemas sarnaseid olukordi • Vormivabaduse ja eesmä rgipä rasuse põ himõ te – oluline on tulemus, mida saavtutatakse kõ ige efektiivsemal ja eesmä rgipä rasemal viisil, ei ole seotud konkreetse menetluse toimingu reeglitega (vormivaba)
eesmärkide saavutamisel. Kesksed nähtused, mida õigusteadus uurib on inimene, sotsiaalne keskkond (ühiskond), riik kui organisatsioon sotsiaalses keskkonnas, õigus(-normid) kui sotsiaalsete protsesside regulaator, inimese tegu (tegevus ja tegevusetus) aegruumis, teo tagajärg, kausaalne seos teo ja tagajärje vahel. Õigusteadusel on sügavalt praktilised eesmärgid – sel saab otsustamisel kindlas õiguskorras kasutada. Võib eristada vähemalt nelja õigusteaduste hulka kuuluvat uurimisala – õigussotsioloogia, õigusdogmaatika, õiguse ajalugu ja võrdlev õigusteadus. Mis on teadus kui selline? iga õpetus, mis on on süsteemselt korrastatud terviku tunnetamine. Narits rõhutab veel, et teaduse ülesanne on toota uut teadmist. Õigusteadus on tüüpiline teadus. Õigusteadus hõlmab mitmeid teadusi õigusest – õiguse sotsioloogia, õiguse ajalugu,