Kehtiva õiguse allikad Mandri-Euroopa õiguskuultuur toetub peamiselt kahele arusaamisele õigusest:loomuõigusele ja positivismile. Õiguskordade kujunemine Kontinentaal-Euroopa riikides annab tunnistust sellest, et õiguse formaalne mõistmine omandas prioriteedi õiguse sisu eest. Olulise koha säilitas ka õiglus. Eesti õiguskord samuti seotud õiguspositivismi ja loomuõigusega. Tuleb teha vahet õiguse kui olemiskorra ja õiguse kui pidamiskorra vahel. Pidamiskord sisaldab endas normativismi. Positiivne olemiskord ei ole mitte ainult olemiskord vaid ta on ka pidamiskord. Õiguskord on normatiivne. Normil on formaalne kehtivus, mis on saavutatud õigusloome kaudu. Õigusnormatiivsus seisneb selles, et on vastavuses põhiseaduses kehtestatud tingimustele ja nõuetele ... Lepingud, mis on vastuolus seadustega, on tühised. TSÜS. Õigusakt peab olema formaalselt õiguspärane: 1. Õigusaktide loomine on seotud neid vastuvõetavate riigiorganite pädev...
harilikult ka kodakondsus 4) Riigi funktsioonid ja ülesanded. Riigi funktsioon on riigi tegevuse põhisuund, mis vastab riigi ees seisvatele ülesannetele ja annab riigile sotsiaalmajandusliku ja poliitilise iseloomustuse. Riigi funktsioonid liigitatakse sise- ja välisfunktsioonideks. Riigi sisefunktsioonideks on riigivõimu säilitamise ja kindlustamise funktsioon, õiguskorra tagamise funktsioon, majanduslik-organisatoorne funktsioon, kultuurilis- kasvatuslik funktsioon. Riigi välisfunktsioonideks on riigi kaitsefunktsioon, vastastikuse töö ja abistamise funktsioon. Need funktsioonid iseloomustavad riiki kui rahvusvahelise suhtlemise subjekti. 5) Riigiorganite süsteem. Riigiorganite süsteemi (riigiaparaadi) abil teostatakse riigivõimu. Riigiaparaat on
annaabi.ee 
