Käiviti abil muudetakse akupatarei elektrienergia mehaaniliseks energiaks, mille abil mootorile töö alustamiseks antakse esimesed pöörded. Selleks tuleb pöörata bensiinimootoriga autol väntvõlli sagedusega üks pööre sekundis ja diisli väntvõlli sagedusega kaks pööret sekundis. Aeglasema liikumise korral kulub käivitamiseks rohkem aega, ning külm mootor ei käivituks üldse. 1. Starteri otsa kaaned 2. Vabakäigusidur 3. Ankur 4. Staatormähis 5. Harjahoidik, koos harjadega 6. Tõmberelee 3 Ehitus Ehituselt sarnaneb käiviti dünamoga, omades nagu dünamogi keret, magneti pooluseid ja ankrut. Vastupidiselt dünamo töötamisele, mis tekitas elektrivoolu siis, kui dünamo ankrut pöörati, saadakse nüüd elektrivool akupatareist ja pannakse pöörlema käiviti ankur. Iga auto
pidurilinti veelgi rohkem pingule ja pidurdusjõud võimendub. Hüdrolöökide teket aitab vältida töösilindri kolvi all olev vedru. Joonis 7. Lintpidur 2.3.2 Märg mitmekettaline pidur Märg mitmekettaline pidur koosneb metallist, kerega ühendatud ketastest, nende vahel rummuga ühendatud hõõrdketastest ja rõngaskolvist. Pidurdamiseks surub kolb kettad omavahel kokku. Joonis 8. Märg Mitmekettaline pidur 2.3.3 Vabakäigusidur Vabakäigusidurid võimaldavad ainult ühesuunalist pöördliikumist. Automaatkäigukastides kasutatakse vabakäigusidureid hüdrotrafo juhtratta ja planetaarülekannete pidurdamiseks. Vabakäigusidurid töötavad mehaaniliselt ja oma väliskujult meenutavad rull-laagreid. Rullide asemel on siin aga lukustusnukid. Ühes suunas kalduvad nukid hõõrdejõu toimel rummust eemale ning võimaldavad välisvõrul ja rummul pöörelda erinevas suunas. Vastupidises suunas
annaabi.ee 
