õigusinstituut. Tänapäevase õigustaksonoomia kohaselt moodustavad õiguse õigussugukonnad, mis omakorda koosnevad lähedastest õigusperekondadest. Õigusperekonnad jagunevad õiguskordadeks, mis omakorda jagunevad õigusvaldkondadeks. Õigusvaldkonnad jagunevad õiguse alavaldkondadeks, kuhu lisanduvad asjakohased kõrvalvaldkonnad. Kõige alamal taksonoomia ehk liigitamiskategooria astmel asuvad õigusharud ja õigusinstituudid (üksikud või kodifitseeritud õigusallikad konkreetsete seaduste, koodeksite või muude õigusnormide või nende kogumite kujul). Õigus ning õiguskord ehk õigussüsteem on eri riikides ja eri piirkondades erinev. Õigus kõige laiemas tähenduses on õigus kui inimühiskonnale (tsivilisatsioonile) omane meetod korra tagamiseks. Õigussugukonda saab koondada ajalooliselt õigusteadusliku sekkumiseta kujunenud arhailiseks õiguse, religioosse ja ilmaliku õiguse.
Sotsioloogid arvavad: 1.läbi juhi 2.kriisiolukord 3.situatsioon esmakordselt 4.teiselt rühmalt ülevõtmine Õigusvälised Õigusnormid -vajalikkus -realiseerimine -kohustuslikkus Õiguses käsitletakse 3 sorti norme • Tava normid • Kõlbluse/moraali normid- mida me hindame, mida mitte.Põhineb väärtushinnangutel. • Õigusnormid Õigusallikad Õigusakt – corpus nuris civitis (tsiviilõigus) Asjad/isikud Kehtivõigusallikad: • Seadus- seadus on seaduse vormis ja seadusega sätestatud korras RIIGIKOGU RAHVAHÖÖLETUSEL: 1)PS 28.06.1992 2)PS RS 28.06.1992 3)PS TS 14.09.2003 PS 104 paragraf põhiseaduslikud- ja konstitutsiooni seadus (vaja 51 poolthäält) Lihtseaus – ei saa muuta põhiseaduslikku seadust. Seaduskord – 10dal päeval jõustub pärast R? Avaldumist
annaabi.ee 
