tagasi. Umbes samal ajal, kui maailma hakkas vallutama püstine inimene. Ent kui Homo erectusele olid avatud terved mandrid, siis ürgne vindiliik pidi leppima 18 saarega. Kaks miljonit aastat hiljem võib saarestikus kohata 14, uue töö kohaselt võibolla isegi 17 erinevat liiki vinti. Iga saar oli piisavalt erinev, et viia erinevate kohastumusteni. Mõned asusid toituma kaktuselillede nektarist, teised putukatest, kolmandad seemnetest ja mõned isegi iguaanide verest, vormides sellega nende füsioloogiat ja kehakuju. Samuti demonstreeriti mõnekümne aasta eest Darwini vintide näitel, et evolutsioon võib olla väga kiire ka selgroogsete hulgas. Bioloogidest Rosemary ja Peter Grant hakkasid 1973. aastast saadik mõõtma Daphne Majorina tuntud saare vindipopulatsiooni nokkade pikkust, seades selle hoolikalt vastavusse mõõtmisaastal nähtud kliimatingimuste ja üldise toidu kättesaadavusega. 1970. aastate lõpus oli konkurents seemnete pärast
inimesed neid näha, sest nad on loomaaias olemas. Järelikult on see inimestele kasulik, sest see arendab nende silmaringi zooloogia valdkonnas. 1. Ohustatud loomade säilitamine Loomaaed on ainus võimalus, kus säilitada neid loomi, keda mujal enam pole. Loomaaias hooldatakse loomi ja selle läbi jääb neid rohkem ellu. Inimeste abil paaritatakse neid ja ei lasta liigil välja surra. 19.06.2008 Postimees Sydneys asuv Taronga loomaaed alustas iguaanide päästmise programmiga, kuna kõnealuseid roomajaid on jäänud Vaikse ookeani saartele alles väga vähe isendeid. Piltidel on ohustatud Fidzi iguaan sättinud end kõrgele, lesides oma sugulase ehk komodo varaani pea peal. Tänase fotod pärinevad Austraalias Sydneys asuvast Taronga Zoost, kus praegu elab neli iguaani. Ajalehe The West Australian teatel elab Fidzi arhipelaagis asuval Yaduataba saarel umbes 6000 haruldast iguaani. Kõnealuse saare pindala on 70 hektarit. 2
annaabi.ee 
