kõndis aeglaselt akna ette ja jäi ilmetu näoga sealt sisse passima. Tüdrukud märkasid seda kohe ja reageerisid järsult, painutades keha alla ja pannes käed kahele poole nägu katteks. Nad naersid, aga see tundus ebakindlana. Terve järgneva aja piirduski tüdrukute tegevus meie jaoks omavahelise sunnitud vestlemise ja näo kätega varjamisega. Kuna nad aga ei teadnud, et nende tegevust filmitakse, jäid näod kaamera suhtes mõnevõrra nähtavaks. Mingist hetkest võtsid nad lisaks ignoreerimisele kasutusele mobiiltelefonid. Paraku jäi arusaamatuks, kas nad üritasid sellega näida häirimatud või tekitada jälgijas muljet, et nad kutsuvad abi. Ka siis kui jälgija tegi mõned suhelda üritavad liigutused, ei tundunud nad koostööks valmis olevat ja seega too lahkus. Ka pisut aega peale üksijäämist ei julgenud tüdrukud suurt midagi teha. Nende olek ja omavaheline suhtlus muutusid lihtsalt mõnevõrra vabamaks.
Vähesed sotsiaal- emotsionaalsed oskused toovad endaga kaasa interpersonaalseid ja suhtlemisprobleeme. Need lapsed, kellel on puudulikud kognitiivsed oskused/võimed, ei oska piisavalt õigesti interpreteerida teiste inmeste kavatsusi, ei taju teiste emotsioone adekvaatselt ja on võimelised vähem kontrollima enda tujusid. Niisugused sotsiaalse võimekuse puudujäägid viivad sageli agressiivsele käitumisele ning vältimisele/ignoreerimisele eakaaslaste poolt. Kurjategijate probleemid keerukamates sotsiaalsetes olukordades toimetulekul on üldteada. Neil ilmneb raskusi teiste inimeste mõistmisel ning nad kipuvad olema tundetud teiste inimeste ootuste ja tunnete suhtes.Selle tulemusel ei kujune välja püsivaid sõprussuhteid, sest kurjategijaid iseloomustab egotsentrism. Väga väikesed lapsed on kõik suhteliselt egotsentrilised, kuid sotsialiseerumise käigus õpitakse arvestama teiste inimestega
annaabi.ee 
