Valiti uus poliitbüroo (KK presiidium), mille koosseisu hakkasid kuuluma Hrustsov, Zukov, Mikojan, Vorosilov, Bulganin, 1 Svernik, Suslov, Kiritsenko, KK sekretär Leonid Breznev (1906-1982), KK sekretär Jekaterina Furtseva (1910-1974), Frol Kozlov (1908-1965), Soome kommunistide juht Otto Kuusinen (1881-1964), Averki Aristov (1903-1973), Nikolai Beljajev (1903-1966) ja Nikolai Ignatov (1901-1966). Oktoobris 1957 vabastati Zukov kaitseministri ja poliitbüroo liikme kohalt. Sellega oli Hrustsov kõik võimalikud ohud oma võimule kaotanud. Välispoliitika 1953-1957 Nii NSV Liit kui USA said 1953. aasta alguses uued juhid, Trumani ja Stalini aeg oli läbi. Kui USA uus president Eisenhower oli endine sõjaväelane, siis Hrustsov oli talupojaperest pärit ja väga piiratud haridusega parteifunktsionäär
Ühiskonnas oli rahulolematus H tegevusega alates lihtrahvast kuni Kremlini välja. Eksperimendid ja reformid ei leidnud ühiskonnas väga head vastukaja. Ka parteilise juhtimise reorganiseerimine jms polnud tegelikkusega kooskõlas. H tagandamise taga on paljuski need inimesed, keda ta oli edutanud oma valitsemisajal. Olulised on Aleksander Želepin, kes oli parteilis- riikliku kontrollikomisjoni esimeheks, KGB juht Semitšastnõi, ka Ülemnõukogu Presiidiumi esimees Ignatov. Avalikkuse ette pukki pandi Leonid Brežnev, kes oli ka H vastu, aga tema polnud kindlasti H vastase vandenõu initsiaator ja kõige tegusam eestvedaja. H enda jaoks ka kõige ebameeldivam oli see, et pärast tema tagandamist ta ka adus, et mingit protesti või tema poolehoidu ühiskonnas ei tekkinud. „Arenenud sotsialism“ NSVL-s 1964-1985 Brežnevi ja Gorbatšovi aeg on ajaloo uurimise seisukohalt väga tagasihoidlikku uurimist seni leidnud
annaabi.ee 
