siis teeb venekeelne haridus paljudest maridest keeleliselt venelased. Samas kohtab mari keelt erinevalt enamikust Venemaa soome-ugri keeltest ka rahvusooperis ja humanitaarteadustes, ilmuvad marikeelsed ajalehed, ajakirjad, luulekogud. 5.12.12 11 Mõned kuulsamad mari kirjanikud: Nikon Ignatjev (18951941) Albertina Ivanova (1954) Mihhail Mikai (18851944) Nikolai Muhhin (18901943) Sabdar Ossõp (18981943) M. Sketan (18981937) Sergei Tsavain (18881942) 5.12.12 12 5.12.12 13 5.12.12 14
siis teeb venekeelne haridus paljudest maridest keeleliselt venelased. Samas kohtab mari keelt erinevalt enamikust Venemaa soome-ugri keeltest ka rahvusooperis ja humanitaarteadustes, ilmuvad marikeelsed ajalehed, ajakirjad, luulekogud. 16.10.13 11 Mõned kuulsamad mari kirjanikud: Nikon Ignatjev (18951941) Albertina Ivanova (1954) Mihhail Mikai (18851944) Nikolai Muhhin (18901943) Sabdar Ossõp (18981943) M. Sketan (18981937) Sergei Tsavain (18881942) 16.10.13 12 16.10.13 13
saatesari "Horoskoop". Selle kaudu said televaatajad hinnata ka välismaise estraadi uuemaid laule meie lauljate esituses.Tähtis koht 1960.aastate eesti estraadimuusikas oli võistluskontserditel.Idee pakkus välja Arne Oit.Kuna eurovisioonil osalemine oli neil aastatel meie jaoks unistus, sai kohalik võistlus kiiresti populaarseks.Tuntumatest heliloojatest osalesid lisaks Arne Oidile aktiivselt Uno Naissoo, Valter Ojakäär, Gennadi Taniel, Kustas Kikerpuu, Viktor Ignatjev, Raimond Lätte, Arved Haug, Hans Hindpere, Olav Ehala, Rein Rannap, Andres Valkonen , Tõnis Mägi jt.1970.aastatek võistluskontsertide populaarus vähenes mitmetel pöhjustel .Vanema generatsiooni heliloojatest läks manalateele Arne Oit ja hiljem ka Uno Naissoo. Noorema põlvkonna esindajatel oli reeglina juba oma ansamblid, kelele nad kirjutasid rockilähedasemat muusikat,Kätte oli jõudnud ansamblite aeg.
aastal flöödimängija ja lauljana ning pärast Toivo Undi lahkumist ka basskitarrimängijana. Sügisel 1968 lõi ta bassimängija ja lauljana kaasa Toivo Kurmeti ansamblis Virmalised. 1970. aastatel võitis ta auhindu mitmetel lauluvõistlustel ja festivalidel Eestis ja välismaal. Eesti heliloojatest on talle kirjutanud laule Arne Oit, Uno Naissoo, Gennadi Taniel, Raivo Tammik, Kustas Kikerpuu, Rein Rannap, Viktor Ignatjev, Olav Ehala jt, tolleaegsetest Nõukogude heliloojatest David Tuhmanov, Aleksandr Zatsepin, Raimonds Pauls, Viktor Reznikov, Vladimir Matetski jt. Arvukate esinemiste eest Venemaal ja mujal NSV Liidus ja selle eest, et suur osa tema tolleaegsest repertuaarist oli venekeelne, sai Jaak Joala Eestis teenimatult hüüdnime "Kremli ööbik". Aastatel 1978 kuni 1983 esines Jaak Joala saateansambliga Radar.
Juuutide elu ei olnud alati nii lihtne nagu tänapäeval. Palju raskem elu oli näiteks nõukogude liidu ajal. Õiguse asuda elama Eestisse said juudid 1865. aastal tsaar Aleksander II poolt väljaantud seaduse põhjal. Enne Eesti Vabariigi loomist olid juutide õigused tunduvalt kitsendatud: esines piiranguid kinnisvara omandamisel, kutsevalikul, isegi liikumisvabaduses ja muid raskusi. Juutide kultuurielu ei olnud eriti elav. Uus etapp Eesti juutide elus algas Eesti Vabariigi loomisega. Oma olemasolu esimestest päevadest peale suhtus Eesti Vabariik lojaalselt kõikidesse rahvustesse, kes tema territooriumil elasid ja sel taustal toimus juudi kogukonna poliitilise ja kultuurilise aktiivsuse jõuline kasv. Tekkisid koolid ja lasteajad juutidele. See hea aeg varsti lõppes. Juudi kogukonna rahuliku ja aktiivse elu katkestas Eesti okupeerimine 1940. aastal. Samal aastal suleti kõik organisatsioonid. Pärast Eesti okupeerimist Saksa vägede pool...
Samas jaapanlased kandsid khakivärvi mundrit, see tähendab, et kaitsevärvuse saladus oli juba teada, kuid millegipärast Vene väes seda ei arvestatud. Mõttetuna tundus ka mõõk. Jalaväeohvitser pidi seda alati kaasas kandma. Rahuajal oli keelatud mõõka teritada õnnetusjuhtumite vältimiseks. Sõjaajal ei raiunud ükski jalaväelane ühtki jaapanlast mõõgaga surnuks. Mõõk töllerdas jalgade vahel ja 1 takistas sopkadel liikumist. (Soovijad võivad täpsemalt lugeda: A. Ignatjev. Viiskümmend aastat rivis I, II Tln 1959). Vene-Jaapani sõjas osales ka umbes 1000 eestlast. 1905-1907. aasta revolutsioon. Juba sõja ajal puhkes Venemaal revolutsioon. 9. jaan 1905 Verine Pühapäev. Sellele olid eelnenud streigid Peterburis. Papp Gapon käis töölistega vestlemas, teinekord jagas või laenas raha. Rääkis, et tsaarile tuleb saata palvekiri. Töölised läksidki seda üle andma, aga neid tulistati Talvepalee ees.
Aleksander Kreek, Mihkel Peel, August Laar, Augustin Kommel ja Juhan Õun, taga: Aleksander Kommel, Herman Oll, Juljus Kirsimäe, Juhan Saar, Steffan Varb 321 VM 10606 322 SMF 3832 : 45 163 J. Maimiku kogust Foto 50. Six Swingers Dancing Palace Glorias (1939). Ees vasakult: Herbert Kulm, Enn Kandvere; taga: Voldemar Tammel, Elmar Kruus, Viktor Ignatjev, Uno Tambre E. Kitsemetsa kogust Foto 51. Punalipulise Balti Laevastiku Maja džässorkester (1940). Ees vasakult: Issajev, Avdejev, John Pori, Friedrich Kaasik, Paul Kiin ja Valter Roots; taga: – , Karl Niitme, Kupatašvili, Roland Freiberg, Larionov, Herbert Vellesaar, Erich Kitsemets 164 G
annaabi.ee 
