Tõde varjatakse nende nina alla, nii lähedale, et nad ei suuda sellele fookustuda, kuni on liiga hilja. Oo jah, nii suurejooneline saab olema illusioon vabadusest, et nad ei saa kunagi teada, et on meie orjad.'' ''Kui see kõik paigas on, kuuluvad nad reaalsusele, mille neile lõime. See reaalsus hakkab olema vangla. Nad elavad enesepettuses. Kui meie eesmärk on täidetud, algab domineerimise uus ajastu. Nende meel saab seotud nende uskumuste poolt, uskumused, mille me oleme rajanud igivanadest aegadest.'' ''Kuid, kui nad peaks kunagi teada saama, et on meiega võrdsed, hävitame nad. SEDA EI TOHI NAD MITTE KUNAGI TEADA. Kui nad kunagi peaks teada saama, et kõik koos suudavad nad meist võitu saada, hakkavad nad tegutsema. Nad ei tohi ealeski teada saada mida me teinud oleme, sest kui nad saavad, ei ole meil kohta kuhu joosta, sest saab olema kerge näha, kui kord loor peaks langenud olema. Meie teod avaldaksid kes me oleme ning
enne ketta heidet ongi liikuvam kui sandaalide sidumine, aga siiski ei mõju Hermes sellisel moel nagu ,,Kettaheitja". Vähemalt minu silmis ei võta Hermes endale niivõrd elusat kuju, kui kettaheitja. Kumbki figuur ei vaata vaataja poole, nende pilgud on ära pööratud. Mõlemad tegelased on kujutatud alasti, ainult Hermesel on sandaalid jalas ning mingisugune lina põlve peal. Antiik-Kreekas kujutatigi meheideaali alasti. Kreeka klassikalises ajajärgus peeti tugevasti kinni igivanadest tavadest ja kommetest, kuid sel ajal ei suhtunud Ateena riigijuht Perikles võistlusmängudesse ning pidustustesse enam kui vagaduse väljendusse, vaid kui tööst kosumise abinõusse. See kajastub ka kunstis. Erinevus ilmneb ka selles, et Lysippos seisis Aleksander Suure teenistuses, mis loomulikult mõjutas tema kunsti. Myroni ajal olid Kreeka-Pärsia sõjad alles lõppenud, Lysippose ajal moodustasid aga pidevad kodusõjad suure osa tollasest ühiskonnast.
Mesopotaamia lõunaosa. Nende usund on selle piirkonna tuntud religioonidest vanim ,kuid pole teada, kas selle erijooned on puhtalt sumeri põritolu , sest seda ala on üksteise järel asustanud eri rahvad. 3000 ekr. Rajatud Uruki linnas ,mida arheoloogiliste kaevamiste järel hästi tuntakse,asus kaks peatemplit. Üks oli loodud ülijumalale ja taeva kuningale Anule ja teine suurele emale, viljakus-,armastus- ja sõjajumalannale , kelle nimi oli Inanna.Tema oli ka ürgalus keda oli austatud igivanadest aegadest peale.Templid andsid tööd väga paljudele inimestele ja hõlmasid suuri maaalasid.Preestritel olioli linnriiigi elus oluline koht , ülempreester oli enamasti ka linna kuningas.See oli Babüloonias pikka aega ainuke viis kuidas korraldada templielu. Anu järel tähtsustati tähmiselt järgmist õhuvalla ja ülijumalat Enlili.Tema kultus paik oli Nippur.Maa aluse mageveevalla valitseja oli Enki kelle pühamu asus Eridus.Päikesejumala Utu pühamu asus Larsas
annaabi.ee 
