seadused, ta saab teada tõe . (M. Tilk ,,Kasvatus eri kultuurides" 2003: 35-36) Ka tüdrukud pidid läbima oma sügavalt salastatud ning pikaajalise initsiatsiooniriituse, kuid tavaliselt oli see siiski vähem valulik kui poistel ning mitte nii põhjalikult kavandatud. Riitused olid seotud tihedate õpingutega, sh. seksiõpetuse filosoofilise aspektiga, sest suguharu igikestvus olenes naisest. (M. Tilk ,,Kasvatus eri kultuurides" 2003: 37) Initsiatsioonis on täheldatavad juba ka formaalse hariduse peamised jooned, mis on säilinud tänapäevani: · Valmistas ette osalemiseks sotsiaalses elus · Täiendas stiihilist, spontaanset, loomulikku, sh perekondlikku sotsialiseerumist · Sisu valik eeldas teoreetiliselt põhjendatud harimise plaani või selle filosoofiat · Kokku tulid väiksem arv täiuslikumaid ja kogenumaid inimesi (õpetlased,
· Kunstis pääses mõjutusele Juugent, stiili tuntakse juugentina saksa kultuuri kontekstiga maades. · · JUUGENT · 19 ja 20 sajandi vahetuse kunst. Perioodi jääb ka postimpressionism. Sajandivahetusel levisid erinevad stiilid, mis olid tihedalt läbi põimunud omavahel ja mille vahel vahet teha on väga raske. Ideoloogias levis sümbolism (kirjandus ja kunst). Sümbolistid maalisid väga erinevalt, aga neid ühendas temaatika, suured eksistentsiaalsed teemad. Surm, sünd, elu igikestvus, looduse ringkäik, erootika. Sümbolismiga kattus osaliselt rahvusromantism. Uus romantismi kandepinnaseks oli uus ideoloogia, mis religioossus, pettumine kaasajas, paralleelselt sellega, et osad uskusid tehnikaimesid, kes väitsid, et teadus ja tehnika ei lahenda kõiki inimeste probleeme. Ühiskonna areng ei ole teinud inimesi põrmugi õnnelikumaks. Levisid rahvuslikud ideed, need olid eelkõige piirkondades, kus