Egiptuses osaliselt tuntud juba enne tsivilisatsiooni. Egiptuse geograafilisel asendil ja loodusoludel oli suur mõju maa ajaloole ning rahva ellusuhtumisse. Geograafiline eraldatud hoidis Egiptust võõraste sissetungi eest. Samal ajal pidurdas see eraldatus pikka aega suhtlemist välismaailmaga. Nii sai Egiptuse tsivilisatsioon kujuneda iseseisvalt ja omandada kindlad tunnusjooned, mis püsisid aastatuhandeid. Nagu loodus, nii oli ka ühiskond egiptlaste arvates allutatud igikestvatele seadustele ning iga muudatus tähendas neist loomulikest seadustest lahtiütlemist. Seega tingisid looduse rütm ja maa geograafiline eraldatus Egiptuse tsivilisatsiooni stabiilsuse ja traditsoonitruuduse. Muistse Egiptuse ajalugu Muistse Egiptuse ajalugu jaguneb 3 suureks perioodiks: Vana riik, Keskmine riik ja Uus riik. Vana riik (2650 2100.a.e. Kr.) Vana riik hõlmas 3.-8. dünastiat. Egiptuse sisemise ühtsuse, valitsejate võimu ning
egiptlaste tihedamat suhtlemist välismaaga. Ei võõrmõjud ega välisvaenlaste sissetungid sundinud egiptlasi oma tavasid ja tõekspidamisi oluliselt muutma. Sellest tulenes Egiptuse tsivilisatsiooni paljude tunnusjoonte aastatuhandetepikkune püsivus. Oluline mõju oli ka aastast aastasse korduvatel ja kogu inimtegevust mõjutavatel üleujutustel. Need sundisid nägema inimlikku ja looduslikku korda lahutamatus seoses. Nagu loodus, nii oli ka inimühiskond egiptlaste meelest allutatud igikestvatele seadustele ja muudatused tähendasid nende meelest lahtiütlemist asjade loomulikust ja õigest korraldusest. Egiptuse looduse rütm ja maa geograafiline eraldatus tõid kaasa tsivilisatsiooni stabiilsuse ja traditsioonilisuse. Ülevaade ajaloolisest arengust Umbes aastast 5000 eKr pürinavad varaseimad põlluharijate asulad Niiluse ääres. Sajanditega asustustihedus kasvas ja kerkised esile suuremad keskused.
annaabi.ee 
