Sama motiiv esineb ka "Kolmes ões". Tehhovi tekste loetakse eeltekstideks teelemineku laiemale poetiseerimisele. Teel olemine või teele minemine on seega nõukogude kirjanduses väga levinud. Nt Sorafimoviti "Raudne vool", kus vool haarab kõiki ja teeb kõik õnnelikuks (ka metalli kujund on väga oluline). Teede ehitusega oli muidugi nali sealkandis. Ideeliselt oluline, kuna võimaldas nagu liikumist. Ehitati kiirelt ja räpakalt, näiteks raudtee igikeltsale. Paradoksaalne on see, et kõrvuti liikumise paatosega olid suur osa inimesi sunnismaised (maarahvas sai passi alles peale Teist Maailmasõda) ja teisitimõtlejad vangistati laagritesse (ümberkasvatamiseks). Hiljem saab Stalini-aja metafooriks Venemaa kui üks suur laager. Tee kujund muutub ajas, eriti peale Teist Maailmasõda. Siis ilmub hulk noori kirjanikke (Näiteks Aksjonov), kes kõik hiljem emigreeriti. Nõukogude kirjandusse tekib uus, ebatüüpiline kangelane - enda
madal temp. Loovad ökosüsteemi, mille liikmed peavad olema hästi kohastunud. Jäämeres on mikroskoopiline hõljum- plankton- vaaladele söögiks. Maismaa selgrootuist elab Kõrg –Arktikas 40 liiki hooghännalisi, üle 100 liigi kahetiivalisi, 19 liiki kiletiivalisi, 3 liiki mardikaid , liblikaid. Tundras on tohutud sääseparved. Putukad langevad talvetardumusse. Nende veres on antifriis. Taimed ei saa kõrgeks kasvada tänu tugevate tuulte ning igikeltsale , mis takistab nende juuri sügavale kasvamast. Igikeltsa tõttu on tundra pinnas soine, täis järvekesi. Tänapäeval elavad eskimod vaiadele ehitatud puitmajades, pargitud hülgenahas tehakse rõivaid ja tarbeesemeid. Saamid rändavad koos põhjapõtradega, koerarakendites ja elavad nahaga kaetud telkides. Eskimod kandsid külma kaitseks kahekihilist karusnahkset riietust, karvad seespool. Nad rändasid kelkudega, kala püüavad hülgenahaga üle tõmmatud süsta ehk kajakiga