saamine. Inimene peab saama ehedaks ja eksisteerivaks. Ilma usuta ei saada audentseks. Usk on midagi sellist, mis on vaba mõistuslikest põhjendustest. See ei saa olla kunagi ratsionaalne otsus. Usk tõstab inimese üksildusse, kus ka moraal ja normid võidakse tuua ohvriks. Religioosne inimene võib mõnikord käituda täiesti mõistusevastaselt. Eksistentsialismi kohaselt on kannatus hea ning seda läheb vaja. Läbi kannatuste saab inimene leida tee igavikku, aga naudingud hägustavad igavikupilti. Kannatus selgitab, et kuigi praegu on kehvasti, peab ennast sundima tegutsema tuleviku nimel. Mõttekas elu on selline elu, kui sul pole vaid need, mille nimel elada, vaid ka need, mille nimel oled valmis surema. Suurim ohver, mida inimene saab teha on anda enda elu kellegi või millegi eest. Tõde peab ise tunnetama, et see saaks olla indiviidi isiklik tõde. Ilmalik (Profaanne) eksistentsialismi rajaja on Jean-Paul Sartre. Tema ajal hakati seletama asju läbi eksistentsi
Ei saa saada audentseks ilma usuta. Usk on midagi sellist, mis on vaba mõistuslikest põhjendustest. Usk ei saa olla ratsionaalne otsustus. Usk tõstab inimese üksildusse, kus ka moraal ja normid tuuakse ohvriks. Religioosne inimene võib mõnikord käituda täiesti mõistusevastaselt. Nt Aabraham ja Iisak. Inimene peaks toimima religioossel tasandil. Kannatus on hea! Seda läheb vaja. Läbi kannatuse saab inimene leida tee igavikku. Nauding hägustab igavikupilti. Kannatus räägib, et praegu kehvasti, raske, kuid sunnib tegutsema tuleviku nimel. Mõttekas elu on selline elu, kui sul pole vaid need, mille nimel elada, vaid ka need, mille nimel oled valmis surema. Suurim ohver, mida inimene saab teha on anda enda elu kellegi/millegi eest. Tõde peab ise tunnetama, et see saaks olla minu tõde. ILMALIK EKSISTENTSIALISM JeanPaul Sartre (19051984) eetika põhiküsimus: mis teeb elu elamisväärseks
annaabi.ee 
