kogemus. Leedu hakkas otsima tuge Venemaa suurimalt vaenlaselt Saksamaalt kui Eesti ja Läti pidasid Saksamaad oma rahvuslike püüete suurimaks takistajaks. Kultuur ja eluolu 20. saj algul Uus aastasada Maailm oli veel tugevalt Euroopa-keskne. Lääs dikteeris oma tahet enam-vähem kogu inimkonnale. Kõikjale tungisid läänelikud tarbeesemed, rõivad ja mood. Avastusi oli 20. sajandi algul mitmeid. Moesõnaks oli progress, inimesed tundsid end igavestena ja pöördumumatutena ja seetõttu tundusid kohatuna erinevad katastroofid. (Titanic, maavärin Lõuna-Itaalias). Jõukamates piirkondades olid uuendused silmale näha, näiteks nagu New Yorgi pilvelõhkujad, elektrilaternad Pariisis. Linnade tänavatel marssisid ühe enam häälekamate naisõiguslaste ehk sufraznettide rongkäigud. Leiutati tselluloid. Leidus ka sügavat pessimismi. Pessimistlike meeleolude üheks avalduseks oli antisemitism(juudivaenu) tugevnemine, mida
asendusid hiljem aga pettumusega. Kui valgustusautorid olid uut ühiskonda kiitnud ja kirjeldanud mõnevõrra utoopiliselt, romantismi esindajate puhul valitseb pettumus ja ulatuslik pessimismimeeleolu, naljalt ei leia rõõmsat romantilist luulet. See oli sedavõrd võimas see pessimismilaine, et seda on hiljem hakatud nimetama universaalseks pessimismiks, kosmiliseks pessimismiks jne - Weltschmerz. Romantikud vastupidiselt valgustuslikele autoritele nägid sotsiaalseid konflikte igavestena, et need on üldinimlikud. Romantikud leidsid, et maailmas valitseb kaos, see otsene vastandus valgustussajandi unistustele - idee harmoonlisest struktuurist, kui leitakse ühik, mis on kõigile alus, siis on võimalik luua harmoonia. Kui ongi mingisugused seadused, siis need pole inimesele tajutavad - neid tajumatuid seadusi peeti müstiliseks. 18. saj lõpu poole ilmneb kirjanikel kalduvus mingi esmase loobumine jumalast, siis on üsnagi seletetav, mis moodi see müstitsism 19