Eesti keel kujunes Eesti ala kolmest muistsest läänemeresoome hõimumurdest, põhja-eesti, lõuna-eesti ja kirde-eesti hõimumurdest. Esimesed Eesti koha- ja isikunimed on säilinud Läti Henriku Liivimaa kroonikas. Tootmise arenemise, majanduse tugevnemise ja kultuuri ühtlustumise tagajärjel algas sel ajal eestlaste kujunemine ühtseks rahvaks. Eestlased nimetasid end maakonniti sakalasteks, harjulasteks jne. Soomlastele on virulaste (virolaiset) ja lätlastele ugalaste (igauni) nimetus hakanud tähendama kõiki eestlasi. Venelased nimetasid eestlasi ja kõiki läänemeresoomlasi túuudideks. Ka Liivimaa kroonikas kasutati kõrvuti maakondlike nimetustega ühisnimetust Estones. Eestlased ise omandasid ühisnimetuse "eestlased" alles 19. sajandi rahvusliku liikumise ajal.
märsi, koti või mõne muu taolisega, siis säilis kont üksnes liitsõnas kontvõõras ja selle esiosa seostati rahvaetumoloogiliselt homonüümiga kont ehk luu. (Rätsep 2012: 17) 8 Kokkuvõte Varasemalt pidasid eestlased endid maarahvaks, kelle keelt nimetati maakeeleks. Hiljem hakkasid eestlased endid nimetama vanade maakondade järgi. Ka Eesti naabrid hakkasid meid kutsuma endile lähemale maakonna järgi, soomlastele olime ja oleme virolaiset, lätlastele olime aga igauni. Ärkamisajal hakkasime endid nimetama sakslastele tuntud ja skandinaavlastele omase rahvanime järgi eestlasteks ja oma maad Eestiks. Sõna leib on samuti oluline laen eesti keelde, kuna see oli meie esivanemate peamine söök ja seda sõna kasutati igapäevaselt. Leivaga seondub ka leedi ja lord, mis tähendasid inimesi, kes hoolitsesid leiva lauale saamise eest. 9 Kirjandus Rätsep, Huno 2007. Kui kaua me oleme olnud eestlased? – Oma Keel nr 1, 5 – 15 Rätsep, Huno 2012
Eesti keel kujunes Eesti ala kolmest muistsest läänemeresoome hõimumurdest, põhja-eesti, lõuna-eesti ja kirde-eesti hõimumurdest. Esimesed Eesti koha- ja isikunimed on säilinud Läti Henriku Liivimaa kroonikas. Tootmise arenemise, majanduse tugevnemise ja kultuuri ühtlustumise tagajärjel algas sel ajal eestlaste kujunemine ühtseks rahvaks. Eestlased nimetasid end maakonniti sakalasteks, harjulasteks jne. Soomlastele on virulaste (virolaiset) ja lätlastele ugalaste (igauni) nimetus hakanud tähendama kõiki eestlasi. Venelased nimetasid eestlasi ja kõiki läänemeresoomlasi tuudideks. Ka Liivimaa kroonikas kasutati kõrvuti maakondlike nimetustega ühisnimetust Estones. Eestlased ise omandasid ühisnimetuse "eestlased" alles 19. sajandi rahvusliku liikumise ajal. Eestlaste vabadusvõitlus (1208-1227); Lembitu; Madisepäeva lahing; vabadusvõitluse lõpp Kuni XII sajandini olid eestlased iseseisvad, vabad, kõrge kultuuriga põlluharija ja meresõitja rahvas.
annaabi.ee 
