Kahjuks aga tekkisid vastuolud C.R.Jakobsoni ja J.V.Jannseni vahel ning Peterburi eestlaste muusikakollektiivid ei esinenud laulupeol. Enamik lauljaid olid ikkagi lihtsad talumehed ja nendelt nõudis ettevalmistus muidugi kahekordselt energiat. Raskusi valmistas ka nende aastate raske näljahäda, kuid sellest saadi üle lauluentusiasmiga. 8 Esimene üldlaulupidu Peorahva kogunemine Rahvast liikus Tartu poole igatviisi: postivankrite, hobuste, töövankritega ning jalgsi. Sõiduks kulus paljudel päev või rohkemgi, teist samapalju veel tagasisõiduks, nii et pidupäevadega kokku kulus terve nädal. Laulupeost oli kergem osa võtta neil lauljatel ja kuulajatel, kes elasid Tartu lähistel, samuti ka jõukamal Viljandimaal. Ent kaugematel ääremaadel polnud väljavaated kuigi hiilgavad. Talupojavooride kohalejõudmine tekitas suviselt vaikses Tartus rohkesti elevust. Ent laulurahval
majanduslikud tingimused talurahva jaoks raksemaks. o Kaubandus ja meresõit jäeti linnakodanike hooleks, kuigi oli väga oluline talurahva elatusallikas. o Põlluharimise viisid ja tööriistad jäid endisteks, võõrsamaised feodaalid ei aidanud kuidagi kaasa arengule. o Ristimisega olid kaasas ka „ristiusuliste kohustused“. o Põhiliseks koormiseks oli kümnis ehk kümnes osa talu saagist. Maksti ajapikku igatviisi. o Hinnus oli kindalaks määratud naturaalmaks. o Lisaks pidid talupojad ülalpidama preestrit ja maksma erilist kirikumaksu, lisaks trahvid ja kingitused mida aadlikud võisid nõuda kohtumõistmisel. o Sellised rasked koormised tõid 1315a kaasa viljaikalduse, mis mõjus eriti rängalt Harjumaa talurahvale. o Töömahuka kohustusena lausus rahva õlule kirikute, linnuste, teede ja sildade rajamine.