* Tulevik Mis on, mis paistab kaugel merel.... Kas laev sealt tuleb? Mis ta toob? Või udu hall? Või mõttekuju, Mis hing vast ise endal loob? Ei, laev ta on mu kauge lootus; Ta peab, ta peab kord tulema! Ja kuigi varem pettis ootus, Ma usun: nüüd küll tuleb ta! Kuid kas ta see, mis mina ootan? Kas õnn, kas minu õnn t sees?... Ma küsin...lainte käiku vaatan... Ta kuju rohkem kerkib ees. Kas minu igatust ta kannab Kas mu lootus tema peal? Või toob ta häda meie randa? On surm vast leidnud aset seal?... * Sügisene rand Tuhakarva lained Laisalt liiguvad, Seisukütkes pilved Umbsed, igavad. Üle kahvatanud, Väsind väljade, Üle kalli kõrre Tume sügise. Kajakate kisa Rannaäärsel veel Osa neist on lennus, Teine kaljudel. Pikk ja pnav piire Ilmub eemal veel; Sealt üks päeva kiire Pääsnud laintele. *
Kuu, mis on ainsaks valgusallikaks tumedas taevas. Kuu heidab süngeid varje ja öö must mantel varjab saladusi. Vanasti oli selle kaardi nimeks Hämarus, ehk siis valguse ja pimeduse vaheline periood, mis on tundmatu ja salapärane. Kuu on kaart, mis näitab meie alateadvuses olevaid mõtteid, tundeid ja hirme. Tähistab ka suurenenud tundlikkust, loovust ja kunstnikuhinge, kes saab inspiratsiooni saladuslikelt jõududelt. Tihti sümboliseerib melanhooliat, igatust millegi järgi, sisemist kurbust. Kuid kõik, mida näitab meile Kuu, tuleb meie enda sisemaailmast, mitte kusagilt väljast. Kõik see, mida inimesed ei mõista, kipub neile hirmu valmistama. Kaart kutsub üles enda sisse vaatama, intuitsiooni usaldama, ennast paremini ise mõistma ja teistele väljendama. Ennustamisel välja tulles tuleks Kuud võtta selliselt, et kõik ei ole nii nagu see meile pealtnäha või esmapilgul võib paista.
beez. Maaliti võbelevat valgust ning salapäraseid maastikke. Sageli maaliti lambureid, kuid nad ei olnud päris lamburid, vaid lamburi riietuses aadlikud. Maalidel kujutati veel meelelahutuslikku kunsti. Välditi traagilisi, tõsiseid teemasid. Jean-Antoine Watteau (1684-1721). Tüüpilisem esindaja, teemadeks teatriteemad ning kõrgseltskonna elu. Maalis küll kauneid stseene, kuid meeleolu, oli alati melanhoolne. Väljendas igatust õnne ja armastuse järele. Rokokoolik elegants, maitsepelgus ja prantsuspärane vaimukus. Elu lõpus oli ta haige ja üksildane. Sõit Khytera saarele Tants Pierrot Francois Boucher(1703-1770). Oli Louis XV aunimetusega "Kuninga esimene kunstnik." Kui Watteaud huvitas psühholoogilisus, siis Boucher taotles vaid välist efekti. Tema maalid on pealiskaudsed ja magusavõitu. Hiljem loobus modellidest ja töötas oma poolpaljaste daamide kujutamisel mälu järgi
annaabi.ee 
