Muutused tulid kirjanike hilisemates töödes ja nooremate autorite loomingus. Pagulaskultuur saavutas kõrgpunkti 50., 60. aastatel. Luule Eksiilis rõhutati rahvusliku traditsiooni alalhoidmist, mis omakorda aitas säilitada kirjandusklassikas levinud vorme ning hoiakuid. Pagulase enesetunnetusel on luules 3 eristuvat avaldusviisi: ·lihtsalt kirjeldada oma seisundit ·end lohutada ·kuulutada vastuhakku Kirjutati igatsusluuletusi, romantilisi mälestuspilte, idüllilisi värsse ja hümne aga ka sõjalaule, tõotus-ja needmissalme, poliitilist satiiri. Keskseks jäi rahvuslik tunnetus. Pagulastundeid on esitatud palju uusromantilise luulena, mis oli jõudnud Eesti kirjandusse sajandi algupoolel. Modernismi mõjud sagenesid pagulasluules 1950. aastate alguses. Teiseks uuemaks suunaks võiks pidadaunustatudvanataasavastamist.VanemastpõlvkonnastlahkusidEestist3 luuleklassikut: G.Suits, M.Under ja H.Visnapuu
1957 1999 ilmus ajakiri Mana(Ivar Grünthal). Paguluskirjandust oli palju nostalgilisem kui 1930.a looming. Nostalgiaga raviti kodumaast ilmajõetuse tunnet. Eestlaseks olemine oli tähtis. Kirjandus oli rahvusliku identiteedi kandja. Luule: Rõhutati rahvusliku traditsiooni alalhoidmist(traditsiooniline vorm ja hoiak) 3 avaldusviisi: 1) Lihtsalt kirjeldada oma seisundit 2) End lohutada 3) Kuulutada vastuhakku Neutraalseid kirjeldusi leidus vähe. Palju kirjutati igatsusluuletusi ja mälestuspilte. Kirjutati kodumaast idüllilisi värsse ja hümne. Pöörduti mineviku ja lootusrikka tuleviku poole. 2 suunda: Uusromantiline luule modernismi mõjudega. Unustatud vana taasavastamine lorilaulud. Vanemast põlvkonnast lahkusid Eestist: Gustav Suits, Marie Under, Henrik Visnapuu. I MS paiku sündinud: Bernard Kangro, Karl Ristikivi, Ilmar Laaban. Noorem põlvkond: Ivar Ivask, Ilona Laaman, Urve Karuks. Proosa: Lahkusid: Gailit, Mälk, Ristikivi.