solvamisena." (K. Ristikivi. Tallinn: Eesti raamat, 1985 lk 44 ). Alkohol oli tollel ajal vägagi levinud, seda tarbiti ohtralt, alkoholist keeldumist võeti kui isiklikku solvamist. Juulius Kilimit oli aga väga põhimõtteline mees, temale oli alkohol vastuvõetamatu. Kogu taluelu tundus Juuliusele vastumeelne ja igav, ta ihkas tagasi linna kooli, mõte sinna minekust andis talle jõudu. ,,Jah, kui poleks olnud seda kaugustesse igatsemist, mõnigi päev oleks võinud kujuneda ilusamaks. Nüüd ei tundnud Juulius õiget rõõmu isegi jaaniõhtust, mil ta seisis kõigist eemal ja üksi, nagu ta oli seisnud sõnnikuveopäeva õhtul, nagu poleks neil päevadel mingit vahet. Ta ei näinud kunagi palju maailmast, mis oli nüüd ja siinsamas, ta oli vaimus sellest kaugel eemal." (K. Ristikivi. Tallinn: Eesti raamat, 1985 lk 48 ). Iseenesest taluinimestel polnud midagi Juuliuse vastu ja ka Juuliusel nende vastu.
..60 eluaastat. Lõputöö andmeid analüüsitakse statistiliselt ning nende põhjal tehakse järeldused ja ettepanekud. 6 1. TARBIJA HARJUMUSED, EELISTUSED JA NENDE MUUTUMINE Inimene on looduse ees ilma abivahenditeta suhteliselt kaitsetu, peab ta olema võimeline mõtlema, mõistma ja mõtestama - nägema ette ohte ja ellujäämisvõimalusi. Seega sisaldab näiteks selline tunne nagu nälg inimese puhul millegi soovimist või igatsemist, kujutluspilti millestki söödavast ja lõpuks ka tegutsemist nälja rahuldamiseks. Inimene pole bioloogiliselt täiuslik ja vajab ellujäämiseks võimet mõelda, kujutleda -teisisõnu kultuuri (Tarbimine 2009). 1.1 Tarbija olemus, vajadused ja harjumused Ostja on ostu-müügi osaline, kes loovutab müüjale raha ja saab selle eest soovitud kauba või teenuse, teisisõnu isik, kes saab omandiõiguse varale ostutehingu kaudu.