sõjaseisukorraga. Karistussalgad hukkasid ligi 400 inimest ning Viljandis tapeti ligi 53 süütut inimest. Inimesi mõisteti surma või saadeti sunnitööle. (A.Pajur jt. 2006) 3.2.3. Esimene maailmasõda Esimene maailmasõda algas 1914. aastal ning kestis kuni 1918. aastani. Eestis otsene sõjategevus ei puudutanud kuni 1917. aastani. Eestlaste suhtumine sõtta oli väga negatiivne. Kardeti sõda, saksastumist, venestumis, puudus igasugunue patriotism. Langes majandus ja tööstus. (A.Pajur jt 2006) 1917. aasta Märtsis pandi rahvuslaste nõupidamisel kokkku autonoomiaseaduse projekt. Nähes, et seaduse kinnitamine venis väga pikaks korraldati 26.märtsil Petrodradis suur demonstratsioon ning juba 30. märtsil ilmus Ajutise Valitsuse määrus Eestimaa kubermangu 12 juhtumise ajutise korra kohta. Nii ühendati Eestimaa kuberamgn ja Liivimaa kubermangu
reaalsuse vahelise seose uurimine. See on suhe sise-ja välismaailma vahel. Semiootika uurib reaalsuse suhet ettekujutusse, reaalsuse suhet ta enda modelleerimisse." (Randviir 2001: 1112). Juri Lotman ütleb oma raamatus ,,Kultuur ja plahvatus", et ,,semiootika on teadus märkidest ja märgisüsteemidest. Märk on juba iseenesest paradoksaalne objekt. Iga ,,tavalise" uuritava objekti põhiomaduseks on selle identsus iseendaga: A=A. Juhul kui see tingimus poleks täidetud, oleks igasugunue teadus ja võib-olla koguni igasugune teadmine võimatu" (Lotman 2001: 216). Analüüsin Chamberlaini artiklis kasutatud mõistet1 production. ,,Võtmesõnad: 10 sammu feministliku uurimiseni" seletab järgmist: mõiste tootmine ehk produktsioon pärineb marksistlikust traditsioonist, kuid on muutunud üldisema feministliku keelekasutuse osaks. Inimliku taastootmise all mõistetakse lisaks soojätkamisele ka kehalisuse eest hoolitsemist, kodutöid ja lastekasvatust
annaabi.ee 
