Referaat Tallinn 2010 Sissejuhatus Uimasti on kesknärvisüsteemi mõjutav aine, mis muudab tarvitaja käitumist, meeleolu ja taju (Wikipedia, http://et.wikipedia.org/wiki/Narkootikum ). Muu hulgas arvatakse nende ainete hulka narkootikumid, mõni ravim, narkoosi-ained, vedelad lahustid, dopingained, alkohol ja tubakas. Uimastid tekitavad kergesti sõltuvust. Uimastite kasutamisega seonduv on paljude Euroopa maade argielus üsna igapaevaseks kõneaineks kujunenud, samuti ka Eestis. Eestis on kultuuritaust, millel uimastikäitumine välja kujuneb, kiiresti muutumas (Kraav 2001:84). Vanemate hõivatus oma muredega ja kooli ainekesksus loovad pinnase mõnuainete proovimiseks ja jatkuvaks kasutamiseks. Ühiskonna kiire muutumine suurendab keskkondlikke riske, seega muutub aina olulisemaks noore enda hoiakute, tervikliku mina-pildi, eneseusalduse ja sotsiaalsete oskuste olemasolu
naitavad tervisesektori huve ja ootusi. Nimetatud mudel oliesimene, mis demonstreeris tervise ja elukvaliteedi vahelist seost. Tervise funktsionaalne kontseptsioon Tervist moistetakse funktsionaalse normina kui organismi suutlikkust täita ähiskonnas oma rolli. Funktsionaalsete normide määratlemine nõuab aga kokkulepitud vaartushinnangute olemasolu (Erben jt, 1992). Funktsionaalse kontseptsiooni jargi käsitletakse tervist kui ressurssi igapaevaseks eluks (Keleher ja Murphy, 2004). Nimetatud mäiste on lahedane Maailma Terviseorganisatsiooni poolt uuendatud tervisemõistega, mis avaldati esmakordselt Ottawa Hartas (WHO, 1986) ning kus suutlikkust on mõistetud indiviidi ja/või kogukonna võimelisusena kontrollida oma elukorraldust ja tervisemõjureid (vt ka Glossaar). Psühholoogiline lähenemine Psühholoogiline lähenemine on eelkõige tervise valdkonnas vaadeldav mikrotasandi mõjurite
annaabi.ee 
