" ,,Kuid abielukütkest kenam Näis olla enda peremees ja Lenski päevast päeva enam Oneginile lähenes. Nad olid aga kahekesi kui leek ja jää, graniit ja vesi, kui värss ja proosa vastandid. Nad kohtusid, nad pettusid, siis hakkad meeldima neil kahel koos ratsutada, vestelda. Siis tuli suur sümpaatia. Nii sõprust sõlmitakse vahel Seepärast vaid (mu põlispatt!) et pole teha targemat." ,,Kuid iga sõprus, nagu teame, ,,Poeedi hoogne kõnerikkus ja tundmused on iganend, ja pilgus lõkendav ekstaas, sest nullideks üheks iseend. liig noore aru ennatlikkus Me oleme kõik napooleonid, Oneginit kõik üllatas. kaastrügijate leegionid Ta naeratas vaid endamisi: on meile instrumente ei muud. miks pilgata? Eks tasapisi Nii külmalt küll ei kohelnud aeg temale kõik selgeks teeb ; Onegin oma ligimesi: kord kurvalt kokku variseb ta tundis ja ka põlgas neid, - ta täiuslik maailmahoone.
Peategelased: Onegin, Olga, Tatjana, Lenski. Tegevuspaik: Peterpurg Tsitaadid: ,,Võib tubli olla omal alal ka mees, kel meeles küüneviil miks moega seista sõjajalal? Liig suur despoot on aja stiil." ,,Kes vaadelnud on inimesi ja võtnud vaevaks mõtelda, see lõpuks oma ligimesi peab hingepõhjas põlgama. Kes elanud on tundmustele, see pettub, sellesüdamele on mälestus, on kahetsus kui nõelav ussihammustus." ,,Kuid iga sõprus, nagu teame, ja tundmused on iganend, sest nullideks me teisi peame, ja number üheks iseend." ,,Te armastage iseennast: see on objekt, kus iial vist ei ole karta pettumist." ,,Arm alati on armas meile, kuid nooruses ta maruhood on sama soodsad südameile kui väljadele vihmavood."